Luther viis sisse uue jumalateenistuse korra. Ta tegi seda küll aeglaselt ja iga muutust kaaludes. Katoliikliku jumalateenistuse kogu uhke ja särav dekoor kaotati. Likvideeriti kõrvalaltarid, eitati pühade säilmete ja reliikviate vajadust. Miski ilmalik, särav ja detailiderohkelt kirju ei tohtinud segada usklikku tema suhtlemisel oma Jumalaga. Kirik muutub seest tühjaks ja lagedaks - ei lippe, ei pilte, ei mingeid kaunistusi. Teenistuse keskmesse oli nüüd asetatud jutlus.

Et aga anda kogudusele võimalus kuidagi osaleda teenistuses, viis Luther sisse vaimuliku laulu. Selleks kasutas ta osaliselt juba ladina kirikus kasutusel olnud hümne, milliseid ta tõlkis saksa keelde, osaliselt kasutas uusi, milledest omakorda enamiku sõnadest aga sageli ka viisi oli ta sunnitud ise kirjutama. Ja jällegi ilmneb Lutheri suurepärane anne anda psalmitõlgetes edasi originaalteksti poeetiline värskus. Mitmed Lutheri loodud psalmid jäid vaimuliku laulu kaunimateks näideteks ja on tänapäevani kasutusel jumalateenistusel. Kes ei tunneks Lutheri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik" (Eine feste Burg ist unser Gott). Need laulud osutasid samuti Reformatsioonile suure teene. Levides kiiresti ja haarates sakslasi oma lihtsuse ja sügava sõnumiga, valmistasid nad ette õpetuse vastuvõtmist. Üks jesuiit märkis õigesti: "Lutheri laulud on neelanud rohkem hingi kui tema raamatud ja jutlused".

Ülaltoodust on selge, kuivõrd radikaalsed need nõudmised tolle aja kohta olid ning kuivõrd leidsid nad tulihingelisi pooldajaid kõigis ühiskonnakihtides. Kiriku tohutu varandus ja võim olid pinnuks silmas nii aadlikel, linnaelanikel kui talupoegadel. Kõrged kirikumaksud olid aastasadade jooksul lasunud raske koormana rahval. Lutherist sai rahvuskangelane ja oma rahva prohvet. See oli tema tegevuse hiilgeaeg. Luther tundis igal sammul rahva toetust ja nii kestis see talurahvasõjani.

Haridusküsimused olid Lutheri üks esmaseid murelapsi. Protestantliku hariduse käivitamine nõudis tugevat süsteemset baasi. Rahvakeelne piibel kindlustas alguse, aga paljude jaoks pidi ta jääma suletud raamatuks niikauaks, kui rahvakoolide võrk on arendatud. Sel hetkel veel vastavat koolisüsteemi ei eksisteerinud.

1524.a kirjutas Luther oma kuulsa pöördumise kõigi Saksamaa linnanõunike poole, ärgitades neid ise rajama ja toetama koolide rajamist noortele kristliku hariduse andmiseks. Selles dokumendis sisaldub üks Lutheri kõige laiahaardelisemaid haridusprojekte. Jutt on tema kirjast "Kõigi linnade linnanõunikele Saksamaal, et nad rajaksid ja toetaksid kristlikke koole".