Üks koheselt märgatavaid muutusi, mis protestantistliku reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu. Kuigi mitmetel hiliskeskaegsetel preestritel olid konkubiinid või - hoolimata kiriku jõupingutustest- lühiajalised sekssuhted naistega, olid need naised siiski väga erinevad abikaasast.

Reformatsiooni käigus abiellusid protestandid-vaimulikud endiste nunnadega. Mõned jutlustajad, nt Andreas Karlstadtist väitsid, et vaimulikke tuleks sundida abielluma, kuigi Luther niikaugele ei läinud.

Pikka aega paljusid pastori naisi pilgati, et nad on preestri hoorad. Veel polnud neil uues protestantlikus kirikus ametlikult kohta. Naised pidid looma endile auväärse rolli ja see oli raske töö ning nõudis lausa pühendumist. Vaimulike naised suutsid selle kujundada edukalt ligi ühe põlvkonna jooksul, olles kuulekuse ja kristliku heategevuse võrdkujud, püüdes teha oma kodust mitte ainult korralikku vaid ideaalkodu, millist nende mehed kantslist jutlustasid. Kuna preestrite konkubiinid olid olnud enamasti pärit madalamast klassist, oli protestantlikel pastoritel esialgu raskusi leidmaks naist samast klassist, kuhu nad ise kuulusid. Mida edasi, seda kõrgemalt hinnati vaimuliku naist ja seda enam aktsepteeriti vaimuliku abielu. Korraliku kodu ja perekonna loomine oli protestantlikule pastoritele sama oluline kui õigete doktriinide õpetamine ja jutlustamine. Pastorite intiimelul hoiti sama pingsalt silma peal kui nende jutlustes sisalduva õpetuse õigsusel.

Mitte ainult pastoraate ei kontrollitud moraalses suhtes. Kirik ja riigivõimud püüdsid ellu rakendada oma visiooni korralikult kodust ja perekonnast. Korralikud kodud vajasid korraliku rajamist, seega konsistooriumid ja kohtud pöörasid suurt tähelepanu pulmatseremooniale ja abielutõotustele, ning kõigi osapoolte nõusolekule. Pulmad ilma vanemate nõusolekuta, avaliku tseremooniata või pastori õnnistuseta ei tulnud kõne allagi. Kuni laulatustseremooniani, mis üha enam hakkas aset leidma mitte kiriku ees vaid sees, ei tohtinud paar astuda sugulisse vahekorda, isegi kui nad olid eelnevalt kihlatud või tähistanud eraviisiliselt oma abielunõusolekut.

Teine oluline punkt oli vanemate nõusolek. Mõned säärased juhtumid, kus vanemad olid vastamisi lastega, olid vägagi dramaatilised, kui eriti tüdrukuid pandi vanemate poolt luku taha, et need ei abielluks soovimatu mehega.

Vanemad ja perekond polnud ainsad, kelle hääl luges kaasa valikul, vahel keelasid võimud teatud tüüpi inimeste abielu ilma võimude nõusolekuta