Juba 1460-datel oli Johann Gutenberg leiutanud trükiste paljundamise trükitüüpide ja -pressi abil ning see sai oluliseks muutuseks terves Euroopas. Ladina ja kreeka keeles ilmus hulk kirjutisi, mis õhutasid õppima vanu keeli. Ilmus raamatuid, mis pakkusid hoopis uusi julgeid ideid: Niccolo Macciavelli "Il Principe" (1514.a), Thomas Moruse "Utopia" (1516.a) jt.

Protestiliikumine katoliku kiriku vastu ja reformide nõudmine oli alanud juba ammu enne Lutheri tegevust. XIII saj. ristisõda albilaste ja valdenslaste vastu, keda nimetati ketseriteks, tõestas, et Rooma katoliku kirik ei olnud nii usaldusväärne, kui seda keskajal arvati. Oli ka teisi ketsereid, kelle hääli ei suudetud vaikima panna, kuigi nad kannatasid korduvate rünnakute all ning paljud neist surid märtrisurma. Paavsti võim ja autoriteet langesid pidevalt, protestiliikumine laienes, kuni XVI saj. algul kiriku ühtsus Euroopas lõplikult kokku varises. Küllalt oluline osa "viimase tilga lisamisel karikasse" oli indulgentside üha laieneval müügil, sest katoliku kirik vajas raha. Tänu indulgentsidele voolas Vatikani kullajõgi, renessansiaegsed paavstid said selle abil sõdida, linna kaunistada ja end toredusega ümbritseda. Ka Püha Peetruse katedraal Roomas on ehitatud just peamiselt indulgentsidest saadud tuludest.

Üks olulisemaid ja kesksemaid figuure reformatsiooni eelkäijana ja kiriku reformimise nõudjana oli John Wycliff (1320-1384) - Oxfordi ülikooli õppejõud. See mees kritiseeris katoliiklike dogmasid, kiriku korruptsiooni, paljastas indulgentside olemust. Tõlkinud piibli inglise keelde (1382.a), mõjutas Wycliff tugevasti oma järelkäijaid Inglismaal, Sotimaal ja ka mandril.

Hieronymos, õppides Oxfordi ülikoolis, puutus seal kokku Wycliffi teoloogilise õpetusega ja levitas seda oma haridusalase töö kaudu edasi Praha, Krakovi ja Viini ülikoolides. Samal ajal levitas ka tema kaaslane - tsehh Jan Hus, inglase mõtteid Praha ülikoolis.

Usureformaatorlus on alati olnud väga ohtlik tegevus. 1415.a mõistis Konstanzi kirikukogu hukka J. Wycliffi tööd, J. Hus ja Hieronymos mõisteti ketseritena tulesurma. Hus põletati 1415.a ja Hieronymos järgmisel aastal. J.Wycliffi mõnitati veel peale surma - ta surnukeha kaevati välja ja põletati ning tuhk visati jõkke. 1486.a oli ilmunud ka "Nõiahaamer". Inkvisitsioon alustas pealetungi.
Kuula katkendit nõiaprotsessist.

 

Piibli uurimine samal ajal aga laienes. Üha enam sai selgeks selle osade, aga ka terviku tõlkimise vajadus. Juba keskajal ilmusid Piibli tõlked heebrea ja kreeka keelest. XV saj. ilmusid katoliiklaste piiblitõlkeid saksa keeles. Inglise keelde tõlkis piibli J. Wycliff 1382.a, William Tyndale 1520.a ja Miles Coverdale1530.a.

Hariduse leviku seisukohast oli kõige tähtsam ehk 1520.a kardinal Francisco Ximénes de Cisnerose ettevõtmisel ilmunud mitmekeelne piibel. Seega oli Martin Lutheri piiblitõlgetel nii eelkäijaid kui kaasaegseid paralleele.

Reformatsiooniideid arendasid edasi ja kujundasid uusi väärtushinnanguid ning mõjutasid sügavalt kõlblust nii Huldrych Zwingli, Jean Calvin kui ka John Knox.

Rajati terve rida uusi õppeasutusi, sealhulgas kardinal Cisnerose poolt Alcala de Henaresi ülikool (1508.a) koos 3-keelse (kreeka, heebrea ja ladina) kolleegiumiga, paavst Leo X rajas 1515.a Roomasse Kreeka kolledži. Saksa keelt kőnelevas piirkonnas avati 4 ülikooli: 1502.a Wittenbergis, 1526.a Frankfurtis Oderi ääres, 1527.a Hamburgis ja 1544.a Königsbergis.

Võitlus katoliku kiriku ja humanistide vahel teravnes üha. Ka kasvatusküsimustes võeti vaatluse alla uued probleemid: milline on õige haridus, kes on õige õpetaja, kuidas tuleb õpetada.