Sotsiaalteadustes on mõistete habitus ja väli (habitus, field) tähtsustumine toimunud suuresti tänu prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu (1930-2002) töödele. Tema strukturaal-konstruktivismi keskseteks mõisteteks on sotsiaalne ruum (alamruumidest ehk väljadest moodustuv keskkond – nt poliitilika väli, majandusväli, kultuuriväli jne) ja habitus. Teistes kasutusvaldkondades (nt bioloogia, kristallograafia) tähendab habitus välimust – see teadmine aitab mõista habitus-metafoori tausta.

Kõige üldisemalt on habitus mõistuse, meele struktuur (structure of the mind) mida iseloomustab teatav omandatud skeemide, tundlikkuse, eelsoodumuste-eelhoiakute ja maitse-eelistuste süsteem. Bourdieu järgi on habitus ühtaegu loov-esilekutsuv printsiip ja praktikate klassifitseerimise printsiip inimeste (agentide) kujutluses ning see väljendub nende käitumises. Mõned autorid rõhutavad just habitus’e käitumuslikkust, eriti spontaanset, intuitiivset tegutsemist ootamatus olukorras (nt Antikainen, Rinne, Koski 220-221 jj).
Habitus pole vaba tahte tulemus - ajapikku loob selle kahe asja koosmõju: 1) meelelaadid, kalduvused, mida vormivad nii möödaniku sündmused ja struktuurid kui praegused praktikad ja struktuurid ja 2) nende tajumise tingimused. Ses mõttes luuakse ja reprodutseeritakse habitust alateadlikult, ilma teadliku keskendumiseta. (Bourdieu 1984: 170).

Habitus kui meelelaad organiseerib agendi praktikat, võimaldab tal enam-vähem spontaanselt reageerida sündmustele ja situatsioonidele. Habitus on sotsiaalse taastootmise, reprodutseerimise võimas faktor, genereerides ja reguleerides ühiskonna elus toimuvat.

Näide habituse mõjust. Kooliõpetajana tööd alustav eluküps inimene, kes tahab enese ja oma laste poolt poolt kogetud “halba” õpetamist paremaks muuta läheb tundi pea täis suurepäraseid humaanseid ideid aktiivsest, hinnete-paineta huvitavast õppetööst. Tegelikkuses matkib ta (“õigetele mõtetele” vaatamata) omaenese õpetajaid ja taastoodab sedasama enesekogetud “halba” õpet. Alles süvarefleksioon (teistsuguse habituse kandja abil) võimaldab oma tegevust teadvustada ja muuta ideaalidele vastavalt.

Habituse idee, kontsept on seotud välja ja kapitali (kultuurilise, sotsiaalse, inimkapitali ehk inimvara ) ideestikuga.

Väli on Bourdieu teoorias positsioonide ja seisukohtade (nt intellektuaalsed, religioosed, hariduslikud, kultuurilised vm) vaheliste suhete struktuur, võrgustik. Välja piirid on enam või vähem institutsionaliseeritud. Peamisteks väljadeks (kaasaegsetes lääne) ühiskonnas peab Bourdieu kunsti-, haridus-, poliitika, seaduse-õiguse- ja majandusvälja.