Identiteet on üks levinumaid ja hajusamaid mõisteid. Vastused küsmusele “Kes Sa oled?” või “Kes ma olen?” paotavad värava vastaja Mina, Ise – s.o identiteedi - juurde. Miks kõnelda ja mõelda identiteedist? Ikka selleks, et argielus kogetavale-tajutavale-tunnetatavale anda nii-öelda teine mõõde – st mõtestada igapäevast, mõista selle tegelikku tähendust enese jaoks. Muidugi on mõtisklus ja arutelu identiteedi üle vaid üks elutegelikkuse peegeldus, vaid üks süüvimisvõimalus – see on seekordne valik. Et asi oleks konkreetsem, keskendume õpetaja-õpetlase akadeemilisele identiteedile ja et asi oleks laiemas pildis – asetame selle õpetaja-õpetlase habituse kui “meelemustri” konteksti.

Alljärgnev on sissejuhatav õppematerjal identiteedi ja habituse kohta (eriti hariduse vallas tegutsejale), samas kajastab see mõningaid andmeid õpetajakogemusega inimeste akadeemilise identiteedi kujunemisest ja muutumisest. Eesti kasvatusteadlaste ja kasvatusteaduste valdkonna üliõpilaste - tulevaste pedagoogide või andragoogide - esseed on väärtuslikud nii õppematerjalina kui ajaloolise vaatena pedagoogikavaldkonna inimeste kujunemisteele.