Põhikool, gümnaasium ja ülikool
KÜSIMUSED
1. Kuidas säilitada põhikoolis õpilaste eneseusk ja võime eesmärgistatud tegevuseks?
2. Kuidas muuta gümnaasiume nii, et õpilane saaks isiksusena areneda?
3. Kuidas õpetada suhtlemisoskust kesk- ja ülikoolis?
4. Kuidas aidata noortel leida alternatiive lisaks tarbimisühiskonna põhiväärtustele?
5. Kuidas tuua erinevatest haridustasemetelt välja langenud õpilased tagasi hariduse juurde?
LAHENDUSED
Tuleb tekitada noortele võimalus proovida õpetaja ametit. Tuleb edendada õpilaste omavahelist koostööd nii koolisiseselt kui koolide vaheliselt. Õpilane osaleb koolisisestel üritustel ja kasutab kooli poolt pakutavaid võimalusi, on osavõtlik. Tuleb motiveerida õpilasi omaalgatuslikuks tegevuseks. Põhikoolis tuleb õpetada lapsi informatsiooni talletama ja süstemaatiliselt õppima. Õpetajad ja lapsevanemad peavad omavahel suhtlema, et suurendada lastevanemate teadlikkust. Kool korraldab seminare, koolitusi, kutsub külalisesinejaid. Gümnaasiumi õppekavasse tuleb sisse tuua rohkem alternatiivaineid (nt. ühiskonna toimimist ja selles toimetulemist käsitlev õppeaine). Riik saab luua kindla suunitlusega gümnaasiumid (nt. Voldemar Panso nimeline Keskkool – näitekallak). Tuleb vastu võtta seadus, mille kohaselt poisid astuvad esimesse klassi 8-9 aastaselt. Riikliku õppekava paindlikkuse suurendamine ja mahu vähendamine (kohustuslike ainete vähendamine, valikainete arvu suurendemine). (Minu Eesti 2009).
Rohkem tunde pidada looduses, eriti kevadel. *Lapsed peaksid muutma suhtumist kooli juhtkonda. *Lapsed peaksid muutma suhtumist kooli juhtkonda. *Õpetaja püsiks tunniteema juures ja teeksime tunnis rohkem tööd. *Õppida tuleks ainult kontrolltöödeks, mitte teha töövihikuharjutusi jne. *Muuta õppimise peatükkide pikkust (N: 10 asemel 5). *Õpetajale rohkem õigusi anda, et muuta tunnikorda ja teha tunnid huvitavamaks. *Ekskursioonid ettevõtetesse/organisatsioonidesse. *Huvitavaid isiksusi kutsuda koole külastama (koostada kalenderplaan). *Huvialade tutvustused koolides. *Kontaktid "teistsuguse"eluga. *Koolis lasta õpilastel teha uurimustöö mõne vilistlase töökoha baasil. *Karjäärinõustamine Youtube, Orkut'i jms. kaudu. *Luua võrgustik kandidaatidest Luua keskkond (kodulehekülg), kus tekib informatsioon huvitavatest isiksustest (Minu Eesti 2009).
Õpetaja lapsevanemana - positiivne suhtumine õpimisse, lapsesse Isiklik eeskuju, Enesekasvatus. Siiras huvi lapse suhtes. Tingimusteta armastamine. Paindlikkus. Aktiivsus. Kogemusõpe, seoste tekitamine. Individuaalne lähenemine. Enam meesõpetajaid kooli. Praktikuid kutsekoolidesse praktikatunde läbi viima ja õpetama. Õppemetoodika muutmine mitmekesisemaks. Õpetajad stažeerima ettevõtetesse. .Kuuluvustunde tekitamine, tugigrupid Vabatahtlik tegevus Heatahtlik supervisioon Ühtne koolivorm Koolipoolne kohustuslik koolitus probleemsete laste vanematele Inimlikud põhiväärtused – pere usk, isamaa. Rohkem kutseõpet põhihariduse baasil õppijatele erinevates õppeliikides (eriti tüdrukute erialade osas). Õpilaste praktikaperioodil ei pea maksma palka. Õppemetoodika muutmine mitmekesisemaks. Õppijad üldainetes jaotada erinevatele tasemetele. Alternatiivsed õppimisvõimalused (kirikud, koolid) (Minu Eesti 2009).
Õpetaja töökoormus peaks võimaldama kvaliteetset õpet ja individuaalset lähenemist lapsele (koormust ei tohi tõsta). Õpetajate hariduse ja kutseoskuste kaasajastamine. Üks kindel õpik kuni põhikooli lõpuni. Õppekavades panna rõhk põhioskuste õpetamisele Õppekavade eakohastamine – peab tuginema uuringutele. Oskusainetele suurem tähelepanu. Kaotada eliitkoolid, mitte teha katseid esimestesse klassidesse. Rakendada kohustuslikku karjäärinõustamist põhikoolis, millest üks osa on kutsealane eelkoolitus. Huvi ja ühistegevuse võimaldamine tasuta koolide juures. Luua väljalangejate register EHIS-es. Luua seadusandlik alus, et 23. Eluaastaks peab kõigil olema omandatud elukutse (Minu Eesti 2009).
Põhikoolist väljalangenu haridustasemeks jääbki enamasti lõpetamata põhiharidus. Vaid vähesed põhikoolist väljalangenutest suudavad pooleljäänud kooliteed hiljem jätkata või omandada mingigi kvalifikatsioon. Enamik tööandjaid sellise CVga inimest tööle ei taha, tänasel päeval eriti. Seega piisab lõpetamata põhiharidus väga oluliselt inimese võimalusi leida töö (tänasel päeval mingigi töö). SAMAS ei saa vist põhihariduse omandamist oluliselt lihtsamaks teha. Mis siis teha? Lohistada kõik ludrid kooli lõpuni? Paljudes koolides nii ka tehakse, on seal taga siis õpetaja halastus, lapsevanema ja kooli ühine pingutus või teadmine et iga väljakukkuja vähenda kooli õpilaste üldarvu ja koos sellega finantse (Saska 2009).
Oleks hea, kui oleks võimalik kaasata noori ja edukaid inimesi magistri- või doktoriõppest mitte ainult pedagoogika aladelt õppetöösse - 1 tund nädalas ühele klassile mingit sümboolset õppeainet (terviseõpetus vms). Iseäranis noormehi tasakaaluks naistearmeele, kelle suhtes tekiks ka õpiraskustega poistel respekti, mis omakorda suurendaks nende kohalkäimist. See võiks olla ka täiesti vabatahtlik. Ehk mõni noor isa, kes mõistab, kui vajalik see on? See muidugi eeldab, et põhitöö kõrvalt oleks see võimaldatud ja looks mingisugusedki privileegid selle tänuväärse töö eest (Minu Eesti 2009).
1. Kuidas säilitada põhikoolis õpilaste eneseusk ja võime eesmärgistatud tegevuseks?
2. Kuidas muuta gümnaasiume nii, et õpilane saaks isiksusena areneda?
3. Kuidas õpetada suhtlemisoskust kesk- ja ülikoolis?
4. Kuidas aidata noortel leida alternatiive lisaks tarbimisühiskonna põhiväärtustele?
5. Kuidas tuua erinevatest haridustasemetelt välja langenud õpilased tagasi hariduse juurde?
LAHENDUSED
Tuleb tekitada noortele võimalus proovida õpetaja ametit. Tuleb edendada õpilaste omavahelist koostööd nii koolisiseselt kui koolide vaheliselt. Õpilane osaleb koolisisestel üritustel ja kasutab kooli poolt pakutavaid võimalusi, on osavõtlik. Tuleb motiveerida õpilasi omaalgatuslikuks tegevuseks. Põhikoolis tuleb õpetada lapsi informatsiooni talletama ja süstemaatiliselt õppima. Õpetajad ja lapsevanemad peavad omavahel suhtlema, et suurendada lastevanemate teadlikkust. Kool korraldab seminare, koolitusi, kutsub külalisesinejaid. Gümnaasiumi õppekavasse tuleb sisse tuua rohkem alternatiivaineid (nt. ühiskonna toimimist ja selles toimetulemist käsitlev õppeaine). Riik saab luua kindla suunitlusega gümnaasiumid (nt. Voldemar Panso nimeline Keskkool – näitekallak). Tuleb vastu võtta seadus, mille kohaselt poisid astuvad esimesse klassi 8-9 aastaselt. Riikliku õppekava paindlikkuse suurendamine ja mahu vähendamine (kohustuslike ainete vähendamine, valikainete arvu suurendemine). (Minu Eesti 2009).
Rohkem tunde pidada looduses, eriti kevadel. *Lapsed peaksid muutma suhtumist kooli juhtkonda. *Lapsed peaksid muutma suhtumist kooli juhtkonda. *Õpetaja püsiks tunniteema juures ja teeksime tunnis rohkem tööd. *Õppida tuleks ainult kontrolltöödeks, mitte teha töövihikuharjutusi jne. *Muuta õppimise peatükkide pikkust (N: 10 asemel 5). *Õpetajale rohkem õigusi anda, et muuta tunnikorda ja teha tunnid huvitavamaks. *Ekskursioonid ettevõtetesse/organisatsioonidesse. *Huvitavaid isiksusi kutsuda koole külastama (koostada kalenderplaan). *Huvialade tutvustused koolides. *Kontaktid "teistsuguse"eluga. *Koolis lasta õpilastel teha uurimustöö mõne vilistlase töökoha baasil. *Karjäärinõustamine Youtube, Orkut'i jms. kaudu. *Luua võrgustik kandidaatidest Luua keskkond (kodulehekülg), kus tekib informatsioon huvitavatest isiksustest (Minu Eesti 2009).
Õpetaja lapsevanemana - positiivne suhtumine õpimisse, lapsesse Isiklik eeskuju, Enesekasvatus. Siiras huvi lapse suhtes. Tingimusteta armastamine. Paindlikkus. Aktiivsus. Kogemusõpe, seoste tekitamine. Individuaalne lähenemine. Enam meesõpetajaid kooli. Praktikuid kutsekoolidesse praktikatunde läbi viima ja õpetama. Õppemetoodika muutmine mitmekesisemaks. Õpetajad stažeerima ettevõtetesse. .Kuuluvustunde tekitamine, tugigrupid Vabatahtlik tegevus Heatahtlik supervisioon Ühtne koolivorm Koolipoolne kohustuslik koolitus probleemsete laste vanematele Inimlikud põhiväärtused – pere usk, isamaa. Rohkem kutseõpet põhihariduse baasil õppijatele erinevates õppeliikides (eriti tüdrukute erialade osas). Õpilaste praktikaperioodil ei pea maksma palka. Õppemetoodika muutmine mitmekesisemaks. Õppijad üldainetes jaotada erinevatele tasemetele. Alternatiivsed õppimisvõimalused (kirikud, koolid) (Minu Eesti 2009).
Õpetaja töökoormus peaks võimaldama kvaliteetset õpet ja individuaalset lähenemist lapsele (koormust ei tohi tõsta). Õpetajate hariduse ja kutseoskuste kaasajastamine. Üks kindel õpik kuni põhikooli lõpuni. Õppekavades panna rõhk põhioskuste õpetamisele Õppekavade eakohastamine – peab tuginema uuringutele. Oskusainetele suurem tähelepanu. Kaotada eliitkoolid, mitte teha katseid esimestesse klassidesse. Rakendada kohustuslikku karjäärinõustamist põhikoolis, millest üks osa on kutsealane eelkoolitus. Huvi ja ühistegevuse võimaldamine tasuta koolide juures. Luua väljalangejate register EHIS-es. Luua seadusandlik alus, et 23. Eluaastaks peab kõigil olema omandatud elukutse (Minu Eesti 2009).
Põhikoolist väljalangenu haridustasemeks jääbki enamasti lõpetamata põhiharidus. Vaid vähesed põhikoolist väljalangenutest suudavad pooleljäänud kooliteed hiljem jätkata või omandada mingigi kvalifikatsioon. Enamik tööandjaid sellise CVga inimest tööle ei taha, tänasel päeval eriti. Seega piisab lõpetamata põhiharidus väga oluliselt inimese võimalusi leida töö (tänasel päeval mingigi töö). SAMAS ei saa vist põhihariduse omandamist oluliselt lihtsamaks teha. Mis siis teha? Lohistada kõik ludrid kooli lõpuni? Paljudes koolides nii ka tehakse, on seal taga siis õpetaja halastus, lapsevanema ja kooli ühine pingutus või teadmine et iga väljakukkuja vähenda kooli õpilaste üldarvu ja koos sellega finantse (Saska 2009).
Oleks hea, kui oleks võimalik kaasata noori ja edukaid inimesi magistri- või doktoriõppest mitte ainult pedagoogika aladelt õppetöösse - 1 tund nädalas ühele klassile mingit sümboolset õppeainet (terviseõpetus vms). Iseäranis noormehi tasakaaluks naistearmeele, kelle suhtes tekiks ka õpiraskustega poistel respekti, mis omakorda suurendaks nende kohalkäimist. See võiks olla ka täiesti vabatahtlik. Ehk mõni noor isa, kes mõistab, kui vajalik see on? See muidugi eeldab, et põhitöö kõrvalt oleks see võimaldatud ja looks mingisugusedki privileegid selle tänuväärse töö eest (Minu Eesti 2009).