Kiirsuhtlustehnoloogia põhine e-teadistus
Kiirsuhtlustehnoloogia põhine e-teadistus (chat-tehnoloogial rajanev reaalajas toimuv teenus) Vestlustehnoloogiat ja kiirsõnumivahetust hakati e-teadistuses rakendama 1995. aastal. Sel aastal eksperimenteeris IPL tekstipõhise vestluskeskkonnaga MOO.
Rakendati ka lihtsaid chat-tehnoloogiaid (MSN Messenger, Human-Click, Livehelper, Skype), eelkõige päringute täpsustamisel (päringuintervjuu läbiviimiseks).
Sõnumivahetusteenuse eelised:
kliendi jaoks:
- vastuse saamise operatiivsus;
- sobiv klientidele, kes kannatavad kuulmis- või kõnelemispuude all;
- kliendil on võimalus vestlus salvestada;
raamatukogu jaoks:
- otsene suhtlemise võimalus kliendiga;
- võimalus küsimust täpsustada;
- valesti kuulmine ei ole võimalik.
Samas on vestlusteenusel ka mitmeid kitsaskohti:
- aeganõudvam kui traditsiooniline teadistus, kuna kõik, mida infoteenindaja või klient omalt poolt öelda soovib, tuleb trükkida, aga kiirustamisel võivad kergesti tekkida kirjavead;
- enamik algelisi tarkvara pakette ei võimalda päringute marsruutimist;
- vestlus ei võimalda ühissirvingut, st kliendile saab saata veebiaadresse, kuid mitte tema liikumist veebis suunata ega juhendada;
- juhul, kui kasutaja logib end välja enne sessiooni lõppu, võib see infotöötajal märkamata jääda, kuna ta tegeleb sellel ajahetkel kliendi päringule relevantse vastuse otsimisega.
Sõnumivahetusele lisaks kasutatakse e-teadistuses ka kiiremat infovahetust võimaldavat VoIP (voice over Internet) tehnoloogiat e. Interneti-telefoni (tuntuim Skype) ja videokonverentsi tehnoloogiat
Lugemine
Tutvu Skype`i rakendamise kogemustega järgmise artikli alusel:
Booth, C. Developing Skype-based reference services. - Internet Reference Service Quaterly, 2008, 13 (2/3),147 – 165.