Organisatsiooni toimimise edukus sõltub informatsiooni kui väärtusliku ressursi kasutamisest. Informatsioonil on strateegiline tähendus arukate ja põhjendatud juhtimisotsuste vastuvõtmisel. Kaasaja organisatsioonid toimivad ühelt poolt informatsiooni ülekülluse, teiselt poolt aga usaldusväärse, õigeaegse ja töödeldud informatsiooni puuduse olukorras.

Iga organisatsiooni toimimiseks vajalikul informatsioonil on kindel temaatika ja teatud spetsiifika.

Äriorganisatsioon vajab eelkõige turu-uuringuid, majandusülevaateid ja –uuringuid, majandusstatistikat, krediidiinfot jms. 
Avalik sektor aga sotsiaalset informatsiooni, õigus- ja majandusinfot, uuringute tulemusi jms.

Informatsiooni väärtustavas organisatsioonis toimib teabeosakond. Selle osakonna spetsialistid peavad aga oskama selgitada välja organisatsiooni spetsialistide, eelkõige juhtide infovajadusi.

Infovajaduste uurimiseks on kasutusel mitmeid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid: küsitlust, intervjuud, vaatlust, eksperimente, eksperthinnanguid   jt.

Meetodite valik sõltub uurimiseesmärkidest ja infovajaduse käsitlusviisidest.   Infovajaduste uurimise meetodite loojate ja uurijatena tuleb siinkohal nimetada järgmisi autoreid: J. Rochart (1979), D.Nicolas (2000), J. P. Herring (1999), T.D.Wilson.

Infovajaduse-alaste uuringutega püütakse välja selgitada, millest sõltub inimeste arusaamine, et midagi on võimalik paremini teha, ellu viia neile hetkel veel mitte teadaoleva info abil. Valdav osa uuringutest keskendubki selliste väliskeskkonna tegurite  väljaselgitamisele, mis ajendavad inimest informatsiooni otsima erinevates situatsioonides, alates argielulistest situatsioonidest kuni tippteaduste tasemel probleemide lahendamiseni. Tüüpiliste infovajaduste kirjeldamisel lähtutakse nii vajatava informatsiooni temaatikast, mahust, vormist, täidetavatest ülesannetest või rollidest kui ka mõnest informatsiooni iseloomustavast tegurist.


Infovajaduste väljaselgitamine on keerukas ja kompleksne protsess mitmel põhjusel:

• ühte ja sama informatsiooni tajutakse eri kasutajate poolt erinevalt (mõjutatuna väärtushoiakutest, töö iseloomust, infoteenustest ja –toodetest);
• informatsiooni kasutatakse eri töötajagruppide poolt erinevatel eesmärkidel;
• infovajaduse rahuldatust tajutakse siis, kui sellele vastav informatsioon saadakse õigeaegselt, õiges ja mõistetavas vormis;
• infovajaduse rahuldatus sõltub infokanalist ja –allikatest, olles seotud
• individuaalsete eelistuste ja käitumismustritega.
• Infovajaduste väljaselgitamisel on oluline infokasutaja vahetu keskkonna ja tegevuseesmärkide uurimine.

Infovajadus on mõjutatud näiteks osakonna või üksuse ajaloolisest taustast, selle eesmärkidest ja ülesannetest, struktuurist, toodetavatest kaupadest, teenustest, kasutatavast tehnoloogiast, igast funktsioonist, mida antud allüksuses täidetakse, infovoogudest (vertikaalsed ja horisontaalsed), mis on vajalikud tööülesannete täitmiseks, kasutatavatest  organisatsioonisisestest ja –välistest infoallikatest ja kanalitest, infoteenuste pakkumisest/kasutamisest.

Organisatsioonide jätkusuutliku arengu aspektist on oluline õigeaegsete ja põhjendatud otsuste vastuvõtmine. Seega on uurijate erilise tähelepanu all juhtide infovajadused ja nende väljaselgitamine.