Infovajadus on üks enamkäsitletud teemavaldkond infoteadustes. Ja see on mõistetav, sest infoteaduse poolt uuritava informatsiooninduse (praktilise raamatukogu- ja infotöö) keskne küsimus on infovajaja varustamine relevantse, täieliku, ammendava, usaldusväärse ja tema teadmisi/oskusi täiendava informatsiooniga. Seega peab infoteenuste pakkujal olema hea ettekujutus sellest, millist informatsiooni ja millega seoses vajatakse.

Mõistega infovajadus tähistatakse inimese seisundit, kus ta tajub, et ei tule enam toime olemasolevate teadmistega  kuni uute teadmiste omandamiseni. 

Arvukatest infovajadust käsitlevatest publikatsioonidest võib leida erinevaid infovajaduse määratlusi. Siinkohal mõned näited:

M. Line´i arvates on infovajadus „vajadus informatsiooni järele, mida indiviid peaks saama oma töö või uuringu jaoks, samuti enesetäiendamise või meelelahutuslikel eesmärkidel jne.”

N. Belkin nimetab infovajaduseks lünka inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.

Eesti erialaterminoloogia põhiallikas Raamatukogusõnastik :
Infovajadus  - “töös ja tegevuses tekkinud vajadus saada informatsiooni”.

Terminoloogiasõnastik Глоссарий.ru:
Infovajadus on vajadus, mis tekib siis kui indiviidi professionaalses tegevuses või argielus seatud eesmärki ei ole võimalik saavutada ilma lisainformatsiooni hankimiseta. 

Wikipedia (eng):
Infovajadus on indiviidi või grupi soov hankida informatsiooni rahuldamaks oma teadvustatud või teadvustamata vajadust.
                                                                        
A.K. Shenton ja P. Dixon: infovajadust on  inimese soov või vajadus omandada intellektuaalset materjali, et kergendada, lahendada või muud moodi reageerida olukorrale, mis tema elus esile kerkib.

D.O. Case: Infovajadus on äratundmine, et sinu teadmised on ebaadekvaatsed rahuldamaks sinu eesmärki 

Indiviidikeskselt on infovajadust määratlenud ka C. Kuhltau, kes ütleb, et infovajadus tekib olukorras, kus inimese olemasolevatest teadmistest jääb väheseks, et toime tulla mingite ülesannetega.
 
T.Wilsoni arvates pole infovajaduse mõiste puhul siiski tegemist mingi hädavajaliku, kognitiivse või emotsionaalse “vajadusega” informatsiooni järele, vaid pigem vajadusega saada andmeid, fakte, arvamusi, nõuandeid jms., et infovajadust rahuldada.

 
Infovajadus kuulub oma olemuse tõttu infoteaduste tuumküsimuste hulka, on aga siiani jäänud abstraktsele tasemele ja raskesti mõõdetavaks. Põhimõtteliselt võib iga muu vajaduse juures eristada selle informatsioonilist aspekti, ka kõige lihtsamate põhivajaduste rahuldamiseks on vaja omada mingit teavet, mida inimesel ei pruugi olla.

Üha rohkem uuritakse inimeste käitumist, sh ka infokäitumist ja infovajadustega seonduvat konstruktivistliku lähenemisega. Suure panuse selle suuna arendamisesse on andnud Brenda Dervin ja tema õpilased.

Üldistatud tasemel ei ole võimalik infovajadust täpselt määratleda enne, kui see on rahuldatud. Seetõttu ei saa inimestelt lihtsalt küsida, millist informatsiooni ja kui palju nad vajavad, vaid selleks on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid, teades ühtlasi, millisest infovajaduse määratlusest lähtutakse.

Mitmed uurijad on püüdnud kirjeldada infovajadust kui lünka või ebakindlust inimese teadmistes ja oskustes mingis esmapilgul lahendamata probleemsituatsioonis. Selle lünga võib “ületada” meelde tuletades (tuginedes enda varasematele teadmistele), välja mõeldes (tuginedes assotsiatsioonidele ja kogemustele) teistelt küsides, raamatuid lugedes, veebilehti sirvides, andmebaasidest otsides jne. või valides mingi muu infootsingulise käitumisviisi. Selles, et infootsingulise käitumise käivitab just infovajadus, on enamus uurijaid ühel arvamusel.