Vaatlusega jälgitakse indiviidi ja seda, milliseid dokumente ja infoallikaid ta kasutab. Selle meetodi rakendamisel tuletatakse infovajadused infokasutuse põhjal.

Vaatlust kasutatakse juhtudel kui vaatlusaluse nähtuse kohta ei ole palju teavet. .
Vaatluste puhul formuleeritakse eelnevalt vaatlusobjektid, määratakse vaatluse maht, kestvus, määratakse fikseeritavad ilmingud jms. Kaasajal kasutatakse sageli videolindistusi, mida hiljem on võimalik põhjalikult ja korduvalt analüüsida

Vaatlus ei ole otsene infovajaduste väljaselgitamise meetod. Vaatlusega fikseeritakse inimese käitumine erinevates informatsiooniga seotud tegevuste jooksul. Vaatlus sobib juhul kui on vaja teada, mis viisil inimene kõiki infovajadusi rahuldab (vaatab, otsib, surfab, helistab jms), mitte ainult neid, mida inimene ise verbaalselt suudab väljendada.

Vaatlus võimaldab välja selgitada infokäitumist vaid hetkeseisundi, lühikese perioodi jooksul. Sellest ei selgu käitumine minevikus ega saa prognoosida ka käitumist tulevikus mingis muus situatsioonis.

Vaatlusi eristatakse selle alusel kuivõrd vaatleja sekkub vaadeldavasse olukorda - osalusvaatluseks ja vaatleja sekkumiseta vaatluseks (süstemaatiliseks, liigendatud vaatluseks, kus vaatleja on kõrvalseisja). Esimesel juhul on vaadeldav objekti vaatlusest ja vaatluse sooritajast teadlik, teisel juhul toimub vaatlus varjatult. On avaldatud arvamust , et osalusvaatluse korral on uurijal võimalus mõjutada ja tulemusi ei peeta autentseteks. Ometi on see üheks võimaluseks jälgida inimese käitumist infootsinguprotsessis nt. veebilehel.

Kuna nii otsus informatsiooni otsimise-kasutamise kohta ja infotöötlus toimub inimeste peas, ei saa vaatlust pidada kuigi efektiivseks meetodiks infovajaduste selgitamisel.

Nt juhi infokasutuse kohta andmete kogumiseks peab tema tegevusi jälgima igal momendil, pika perioodi jooksul, arvestades ka erinevaid situatsioone ja tegevuskeskkonda. Nagu mainitud, võib see mõjutada tema käitumist ja loomulikult ka saadavaid andmeid. . Vaatlusmeetod ei sobi suurte gruppide uurimise korral kui pole just tegemist Meetod on väga töömahukas ja aeganõudev. Uurija peab väga hästi meetodit valdama. Seda soovitatakse kasutada kombineeritult teiste uurimismeetoditega.

Vaatluse eelised ja puudused:


Vaatlus on aga ilmselt kõige adekvaatsem meetod kui eesmärgiks on välja selgitada firma infovajadusi läbi infokasutuse e. mis infot juht tegelikult kasutab oma tegevustes. Hea meetod hindamaks juhi hetke infovajadusi.