Kriitiliste edutegurite (critical success factors – CSF) meetod on välja töötatud D.R. Danieli poolt 1961.aastal ja infovajaduste uurimisel tegi meetodi populaarseks J. Rochart 1979. aasta uuringus (Huotari ja Wilson 2001).

Kriitilised edutegurid (KE) on lausungid, mida sõnastatakse organisatsiooni tegevuse võtmealade kohta, kus on kõige rohkem vaja saavutada positiivseid tulemusi oma eesmärkide realiseerimiseks.

Kriitiliste edutegurite meetodi rakendamisel infovajaduste uurimisel kasutatakse intervjueerimist. Intervjueeritakse valdavalt juhte. Intervjueerija eesmärgiks on aidata juhil määratleda tema organisatsiooni edutegureid ja nendest tulenevaid põhiinfovajadusi.

Uuritakse, millised juhtimistegevused vajavad juhtide tähelepanu, millised on juhtimiseesmärkide prioriteedid. Edutegurid on seotud spetsiifilise tegevusvaldkonna või tööstusharu või kindla firma või kindla isikuga ning peegeldavad hetkesituatsiooni. Ehk teisisõnu - ei ole olemas üldiseid edutegureid, igal üksikjuhul ja igal firmal on individuaalsed edutegurid, mis sõltuvad nende unikaalsetest omadustest ja hetkeolukorrast. Seetõttu ei saa ühe juhi edutegureid üle kanda firma kõigile juhtidele nagu firma edutegureid ei saa üle kanda kindla juhi eduteguriteks.

Firma tegureid uuritakse silmas pidades juhte, kes esindavad firma erinevaid tegevusvaldkondi. Analüüsimisel integreeritakse nendega ka erinevad isiklikud edutegurid.

Edutegurite väljaselgitamisel kasutatakse intervjuu meetodit. Juhil palutakse teha nimekiri oma eduteguritest ja esitatakse selliseid küsimusi nagu “Mis takistaks teie tegutsemist kõige rohkem “ või “Kus te kõige vähem tahaksite, et midagi läheks valesti”. Eesmärk on tuua päevavalgele ka varjatud edutegurid.

Kuigi KE meetod tundub olevat arusaadav ja aktsepteeritud tippjuhtide poolt, rõhutatakse kirjanduses, et seda ei saa kasutada kõigil juhtimistasanditel. Selleks, et edutegureid sõnastada, peab juht omama selget arusaamist mitte ainult tema osakonna ja/või isiklikest eesmärkidest, vaid haarama ka “suurt pilti”. Madalama astme juhid on sageli liiga keskendunud oma kitsale päevakorral olevale ülesandele ning ei suuda seetõttu konkreetseid organisatsiooni edutegureid määratleda

Nagu intervjuude korral alati mängivad ka siin suurt rolli intervjueerija oskused ja ettevalmistus. Intervjueerija peab heade tulemuste saamiseks väga hästi tundma valdkonda, organisatsiooni (firmat) ja intervjueeritava tööülesandeid.

Kriitiliste edutegurite meetodi eelised ja puudused: