Küsitlus on kõige sagedamini kasutatav infovajaduste uurimise viis. Selle populaarsus on tingitud odavusest ja küsitluse läbiviimise suhtelisest lihtsusest. Tulemuste analüüsimine on kiire.

Infovajaduste uurijad on aga märkinud, et ehkki anketeerimine on levinum infovajaduste uurimise meetod, ei ole see organisatsiooni infovajaduste uurimiseks kõige sobivam. Uued, veel alateadlikud infovajadused jäävad selle meetodi ja valikvastustega ankeedi rakendamisel selgitamata. Avatud vastustega küsimused annavad selleks küll parema võimaluse, kuid vastused on sageli väga ebamäärased ja või jäetakse nendele küsimustele üldse vastamata. Hästitöötava ankeedi koostamine on samuti üsna raske. D. Nicolas (2000) annab soovitusi hea infovajaduste küsimustiku koostamiseks.

Üha enam levib ka e-küsitluse vormide kasutamine, millega kogutud andmed on standardselt analüüsitavad juba vastuste laekumise käigus.

Teine küsitluste probleem on tagastatavate ankeetide kesine hulk. Täitmist ja tagastamist mõjutavad faktorid on ankeedi pikkus ja struktuur, küsimuste selgus ja mõistetavus ning vastaja poolt teema olulisuse hindamise tase. Vastajate hulka võib mingil määral mõjutada pärast ankeedi laialisaatmist motiveerivate e-kirjade ja eriti telefonikõnedega. Ei saa ka kindel olla – kas just soovitud isik vastab ankeedile või teeb seda keegi teine tema eest. Infovajaduste selgitamiseks soovitatakse rakendada küsitlust vaid juhul kui sellega paralleelselt või sellele järgnevalt kasutatakse veel mõnda muud uurimismeetodit.


Küsitluse eelised ja puudused:



Aga sobivaks peetakse küsitlust juhul kui on vaja selgitada suure hulga kasutajate infovajadusi seoses nt mõne infosüsteemi arendamisega.