Organisatsioon on inimeste kooslus, mis toimib suhteliselt pidevalt teatud aja vältel mingite eesmärkide saavutamiseks. Kaasaja organisatsioonides teatakse kui oluline on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamisele keskendumine.

Organisatsiooni eesmärkide mõistmine on üks olulisemaid aspekte organisatsioonile vajaliku informatsiooni mõistmisel/hindamisel.

Organisatsioonides, kus suur hulk informatsiooni vajab salvestamist kujul, mis lihtsustaks selle analüüsimist ja esitamist, on eesmärgiks identifitseerida infovajadused, mis on seotud nende tegevuste ja protsessidega, mis toetavad organisatsiooni eesmärke ja strateegiat.

Organisatsioon kui institutsioon ise ei loo midagi, tooteid valmistavad, teenuseid pakuvad, õpivad, arendavad ja erinevaid projekte viivad ellu ikkagi ainult organisatsioonis töötavad inimesed. Organisatsiooni liikmete infovajadustest kujunebki organisatsiooni infovajadus, seejuures on osa organisatsiooni kui terviku jaoks ette määratud seadusnormidega - vajadusega esitada teatud aruandlust jms. .

Organisatsioonis töötavate inimeste infovajadusi, mis tekivad erinevates tööprotsessi, koolituse, ühistegevuse situatsioonides nimetatakse indiviidi infovajadusteks.

Kuna need infovajadused on alati sõltuvad tunnetava (infot vajava) subjekti iseärasustest, lisatakse nende infovajaduste iseloomustusse sageli veel teine tunnus – subjektiivsed.


Organisatsioonis võib eristada erinevaid tasemeid, millel infovajadused tekivad:

• Isiku infovajadused (töötaja tööülesannete täitmiseks vajalik informatsioon)
• Organisatsiooni allüksuse ülesannetega seotud infovajadused
• Juhtimisega seotud infovajadused (alates taktikalisest kuni strateegilise
• juhtimiseni

Infovajadust iseloomustavad näiteks järgmised aspektid:

• temaatika - millist infot vajatakse (sisu),
• kvantiteet - kui palju infot vajatakse
• kvaliteet - millise kvaliteediga infot vajatakse.

Infovajadused sõltuvad:

• töö iseloomust;
• valdkonnast, milles tegutsetakse:
• võimalustest informatsiooni saada;
• indiviidi sotsiaalsest positsioonist või hierarhiatasandist, millel töötab;
• infovajaduse rahuldamist motiveerivatest teguritest,
• senistest kogemustest jms.

Näiteks võib vajadus informatsiooni järele olla tingitud: vajadusest võtta vastu otsuseid, hinnata otsuste valiidsust, anda mingi professionaalne sisend tegevustesse, vajadusest leida uusi ideid jne.


Infovajadusi võib rühmitada ka täidetavate funktsioonide alusel:

• otsustamisega seotud infovajadus (otsuse tegemiseks vajalik informatsioon);
• ülesande täitmise või operatsiooni sooritamiseks vajalik informatsioon;
• protsessi infovajadused (info, mis on vajalik protsessi toimimiseks,
• teostamiseks või juhtimiseks).

Organisatsiooni infovajadused selgitatakse enamasti välja

• ametikohtade kategooriate kaupa
• infokanalite lõikes (milliste kanalite kaudu millist teavet vajatakse/saadakse).