2.4. Sõnumite vastuvõtmine
Kuulamisoskus on üks tähtsamaid kõikide tegevuste hulgast, mis paneb indiviidi ennast aktsepteerituna, tähtsa ja väärtuslikuna tundma. Uuringud näitavad, et 40% kommunikatsioonist kuulub kuulamisele (Sathre, Olson ja Whitney, 1973). Kuulmist ei tohiks kuulamisega segi ajada. Kuulmine on lihtsalt helide vastuvõtmine või kuulamise simuleerimine. Kuulamine on aga aktiivne protsess.
2.4.1. Aktiivne kuulamine
Aktiivne kuulamine parandab kommunikatsiooni, kuna kõneleja tunneb, et teda kuulatakse ja antakse adekvaatset tagasisidet. Aktiivne kuulamine tähendab nii peamise kui ka kõrvalideede jälgimist, mõistmist ja vastamist, sobiva tagasiside andmist ning kõneleja kogu suhtlemise jälgimist. Siia kuulub ka teadlik ja siiras mitteverbaalne kommunikatsioon nagu näiteks otsene silmside ja noogutamine arusaamise märgiks. Kuulaja näitab huvi jutu sisu, eesmärgi ja saatja tunnete vastu. Hea kuulamisoskus näitab tundlikkust ja julgustab avatud mõttevahetust (Rosenfeld, Wilder, Crace et al. (1990), millele aitavad kaasa:
Ümbersõnastamine.
Tüüpilisemad ümbersõnastuse algused on järgmised: „Sa ütled et… Kas ma sain sinust õigesti aru, et... Mida sa mulle ütled on...
Spetsiifilised küsimused.
Spetsiifilised küsimused võimaldavad isikutel oma arvamusi ja hoiakuid väljendada. Näiteks vestluse käigus öeldakse: „Ma arvan, et harjutuskordade arvu tuleks nädalas kolmelt viieni tõsta, aga ma ei tea, kas see on minu jaoks hetkel parim“. Spetsiifiline küsimus: „Mida sa võidaksid või kaotaksid tihedama treeningugraafikuga“? Kui sa küsid, väldi puurivat – miks? küsimust – sest see võib näida kritiseerivana.
Parafraseerimine.
Teise inimese tundeid ja mõtteid parafraseerides näitad sa kõnelejale, et kuulad ja hoolid. See viib sageli veelgi avatuma suhtlemiseni, sest rääkija tunneb, et tema jutust saadakse hästi aru ja ollakse huvitatud.
2.4.2. Toetav kuulamine
Toetav kuulamine tähendab seda, et sa väärtustad teise sõnumit. See annab vestluskaaslasele teada, et teda aktsepteeritakse ja mõistetakse. Toetav kuulamiskäitumine ilmneb siis, kui sa:
- aktsepteerid teise käitumist, ilma et hindaksid või ründaksid seda;
- tunnetad hetketeema olemust;
- ei ole arvustav ja manipuleeriv;
- oled avameelne, julgustades teist oma tundeid jagama;
- oled empaatiline, mitte ükskõikne;
- oled uutele ideedele, vaatenurkadele ja muutustele avatud.
Toetav kuulamine tähendab kinnitavat käitumist, mis omakorda tähendab selle näitamist, et sa osaled vestluses ja mõistad sõnumit, isegi kui sa sellega nõus ei ole. Kuulamiskäitumised peaksid olema nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed. Mitteverbaalsete, huvi ning tähelepanu väljendavate käitumiste hulka kuuluvad inimese lähedal seismine, kõnelejale otsa vaatamine, silmside hoidmine, sobivad näoilmed, avatud olek.
2.4.3. Teadlik kuulamine
Teadlik kuulamine nõuab teadlikku ettevalmistust. Näiteks, kui sind ootab ees tähtis arutelu treeneriga, valmista ette plaan mõttevahetuseks. Süstematiseeri oma mõtteid, mõeldes sellele, milliseid võimalusi treeneri sõnumid võiksid sisaldada. Teadlik kuulamine peab ette valmistama paindlikkusele ja võimalikele möödarääkimistele.
Paindlikkus.
Ei ole olemas ainuõiget kuulamisstrateegiat. Erinevad situatsioonid nõuavad erinevaid strateegiaid. Mõnedele inimestele meeldib rohkem ise rääkida, teised annavad rohkem aega mõelda selle üle, mida nad ütlesid ja võimaluse tagasisideks.
Võimalik möödarääkimine.
Tihti me ei teadvusta kommunikatsiooniprobleeme enne, kui midagi arusaamatut või halba on juhtunud, mille juures on peamisteks põhjusteks eelarvamused ja inimese omadus kuulda seda, mida tahetakse kuulda.