3. Kommunikatsioonioskuse hindamine

Selle kohta, millised on antud olukorras kommunikatsiooniprotsessis tugevused ja mida tuleb arendada, saab tagasisidet Enesehindamise skaala kaudu, mille on välja töötanud Rosenfeld et al. (1990).

KOMMUNIKATSIOONI ENESEHINDAMISE SKAALA

Mõtle sellele, kuidas sa teistega suhtled. Kui tihti käitud sa järgmiste näidete sarnaselt.

1= peaaegu alati; 2= tavaliselt; 3= mõnikord; 4= harva; 5= peaaegu mitte kunagi

__1. Ma jälgin peamiselt seda, mida inimene ütleb ja vähem seda, mida ta teeb.
__2. Ma lasen ennast kuulamisel häirida inimese jutu organiseerimatusest.
__3. Ma segan vahele, kui mul on midagi öelda.
__4. Ma lõpetan kuulamise, kui ma arvan, et olen ideest aru saanud, ükskõik kas rääkija on lõpetanud või mitte.
__5. Ma hakkan vastama, olemata täiesti kindel, kas ma mulle öeldust täiesti õigesti aru saan.
__6. Kuulates annan ma vähe nii verbaalset kui ka mitteverbaalset tagasisidet.
__7. Ma kuulan ainult sõnu, mitte sõnade tooni, kõrgust ja intonatsiooni.
__8. Ma vihastun kuuldes ebameeldivaid emotsioone tekitavat sõnumit.
__9. Kui ma saan aru, et teema on mulle igav, siis ma ei pööra sellele enam tähelepanu.
_10. Ma ei suuda enda kriitikat tagasi hoida sõbra esitust kuulates.
_11. Ma leian, et ainult näost näkku rääkides jõuab mu sõnum kohale.
_12. Ma lasen häirivatel asjaoludel oma keskendumist mõjutada.
_13. Ma ei märka, millal olen liiga endast väljas või väsinud, et rääkida või kuulata.
_14. Ma tõstan häält, kui ma tahan, et keegi pööraks tähelepanu sellele, mida ma räägin.
_15. Ma püüan nõu anda, kui keegi räägib mulle enda probleemidest.

Liida kokku punktid. Mida kõrgem on su skoor (maksimum 75), seda efektiivsemad on sinu suhtlemine. Sinu üldine skoor on vähem tähtis kui sinu vastused spetsiifilistele küsimustele. Skoor 1 ja 2 tähendavad harilikult, et sa saad neid aspekte oma suhtlemises parandada.