2.2. Sõnumite edastamine
Õpetajate ja treenerite edu või läbikukkumine on sageli seotud ainult oskusega efektiivselt või mitte-efektiivslt kommunikeeruda. Efektiivse kommunikatsiooni tagamisel tuleb sõnumite edastamisel meeles pidada järgmist:
Keskendu ühele asjale korraga.
Korrasta oma mõtteid enne sõnumi edastamist.
Väldi topeltsõnumeid.
Aktsepteerimine ja tõrjumine jätab kuulaja segadusse.
Vaevalt avaldab see sportlasele mingit motiveerivat mõju, kui talle öeldakse: sa oled hea mängija, aga täna sa väljakule ei saa.
Tee kindlaks, et sinu sõnum ei sisalda peidetud tähendust.
Selleks, et määrata, kas sinu sõnumis on peidetud tähendus, küsi endalt kaks küsimust: Miks ma seda talle ütlen? Kas ma tõesti tahan, et see isik just seda kuuleks, või on mul mingi varjatud tagamõte ja muud põhjused, et ma just nii ütlen? Asjaosalised tajuvad peidetud tähendust ja see takistab efektiivset kommunikatsiooni.
Ole toetav.
Kui sa tahad, et teine inimene kuulaks sinu sõnumit, siis ära ole ähvardav, sarkastiline, ära tee negatiivseid võrdlusi või hinnanguid. Lõpuks võivad sinu vestluskaaslased hakata vältima suhtlemist sinuga või lihtsalt mitte kuulata, kui sa räägid.
Edasta informatsiooni kogu hulk, mis on vajalik ja ole spetsiifiline.
Üks suurimaid vigu suhtlemisel on see, et me nagu peaksime teisi oma mõtetelugejateks. Tihti eeldatakse, et lihtne žest või pooleldi välja öeldud mõte on piisav tunnete või teatud vaatenurga edastamiseks. Anna oma vestluskaaslasele kogu informatsioon, mida ta sõnumi mõistmiseks vajab.
Eralda faktid arvamustest.
Kui sa ütled üliõpilassportlasele, kes on treeningus väsinud: „Oled ilmselt õppimisega ennast ära kurnanud“, siis sõnum väsimusest on edastatud, kuid sportlane ei mõista, mis võib sul õppimise vastu alla. Parem viis sellise sõnumi edastamiseks on öelda „Valmistusid eksamiks?“ (kinnitades fakti) ja seejärel, „Ma kardan, et nii võib organismi ära kurnata“ (oma arvamuse väljendamine). Öelda tuleb seda, mis on kindel ning seejärel lisatakse muud arvamused ja kommentaarid.
Edasta sõnum koheselt.
Sageli suheldakse enda emotsioone kontrollimata. Öeldakse, et see, kes vihasena räägib, teeb oma elu parima kõne, mida ta igavesti kahetseb. Sellisel juhul on sõnumiga vaja veidi oodata. Samal ajal, kohene vastamine viisakal ja aktsepteeritaval moel tagab aga efektiivsema tagasiside. Samuti võib sõnumi pidev edasilükkamine põhjustada hiljem plahvatamise mingi tühise asja pärast.
Korda öeldut dialoogi tekitamiseks.
Korda üle põhipunktid, et rõhutada seda, mida sa öelda tahad. Samal ajal, ühe ja sama asja asjatult liialt kordamine viib selleni, et sind enam ei kuulata.
Ole ühemõtteline.
Kuna ühiskonnas vaadatakse kahemõtteliste fraaside peale viltu, tuleb vältida labasusele kalduvat stiili.
Otsi tagasisidet, mis kinnitab, et sinu sõnumit tõlgendati õigesti.
On olemas üldtuntud tähelepanu omadus, mille järgi kuuldakse seda, mida tahetakse kuulda. Sõnumeid mõistetakse paremini siis, kui sa kohandad neid erinevate näidete abil selle inimese kogemustega, kellega sa suhtled. Jälgi oma vestluskaaslase verbaalseid ja mitteverbaalseid signaale, mis kinnitavad sõnumi mõistmist või mittemõistmist.
Jälgi oma kehakeelt.
Kui sa ütled sportlasele, et tulemus on normaalne, kuid su kehakeel ja näoilme ütlevad midagi muud, siis sellised vastandlikud sõnumid takistavad edaspidi konstruktiivset kommunikatsiooni.