2.3. Kehakeel
Uurimused on näidanud, et isikutevahelises kommunikatsioonis on kehakeele osa 50-70% (Burke, 2005). Ühes uuringus, kus osalejad vaatasid tennisematši, näidati neile ainult mängijate ilmet. Sellele vaatamata suutsid vaatlusalused ca 75% juhtudest õigesti öelda, kes mängu võitis. Sellist tüüpi kommunikatsioonil on oluline roll informatsiooni saatmisel ja vastuvõtmisel, kuna mitteverbaalsed sõnumid reedavad sageli verbaalsete sõnumite tegeliku sisu. Seetõttu on need tihti tõesemad, mõistmaks, kuidas inimene ennast tegelikult tunneb või mida tegelikult tahetakse öelda. Lisaks tuleb treeneritel ja sportlastel tihti üksteisega suhelda lärmaka rahvahulga taustal. Sellise müraga toimetulekul on oluline koht kehakeelel mitteverbaalsete sõnumite edastajana.
Näoilme
Silmside on kõige tähtsam tunnete mõistmisel ja annab informatsiooni ka selle kohta, kas kuulaja on sinu sõnumist huvitatud. Kui inimesed tunnevad ennast ebamugavalt ja piinlikult, või sa oled ebasoovitud või kui neil on igav, siis nad väldivad silmsidet ja vaatavad kõrvale.
Hääleomadused
Väga tähtis on osata oma mõtteid serveerida, sest kõike on võimalik väga erinevalt öelda. Hääle omadused on kõrgus (kõrge või madal), tempo (kiirus), tugevus (vali või vaikne), rütm (intonatsiooni langus) ja artikuleerimine (diktsioon). Häälekvaliteet näitab tihti tõelisi tundeid, tujusid ja suhtumist, paljastades tegelikult seda, mida sõnades on väga raske väljendada. Häälekõla võib innustada või takistada konstruktiivset kommunikatsiooni.
Rüht
Sportlased tunnevad vastaste hulgas ära frustreeritud või julguse kaotanud isikud selle põhjal, kuidas näeb välja nende poos liikumisel. Sõltumata oma sportlikust vormist või meeleolust, tuleks püüda käituda alati samamoodi, et välistada vastastele oma nõrkuse näitamist.
Žestid
Näiteks käte risti rinnale asetamine tähendab, et sa oled teiste jaoks suletud, samas kui käte pea taga sidumine tähendab üleoleku näitamist.
Paiknemine
Paiknemine ruumis on üks prokseemika aspektidest, mille järgi selgitatakse, kuidas inimesed suhtlevad ruumi kasutamise kaudu. Näiteks võib treener ümbritseda ennast teatud mängijatega, mille põhjal saab küllalt täpselt määratleda, keda ta eelistab.
Puudutus
Puudutamine on tugev mitteverbaalse suhtlemise vorm, mida saab kasutada, et kedagi rahustada, näidata poolehoidu või teisi tundeid, olenevalt olukorrast. Puudutamine peaks jääma avalikesse kohtadesse, et vältida vääritimõistmisi.
Välimus
Tihti kujuneb meie arvamus inimesest tema välimuse põhjal. Üks detail võib endas peita kogu sõnumit. Riietus võib edasi anda rohkelt informatsiooni. Näiteks leidis üks uuring (Greenlees, Bradley, Holder ja Thelwell, 2005), et vaatlusaluste enesekindlus oli madalam siis, kui nende vastane kandis spetsiifilist – riigi või klubi – dressi.