1. Sissejuhatus

Hea suhtelemisoskus ehk kommunikatsioon on üks olulisemaid lõike treeneri ja õpetaja töös. Halb kommunikatsioon viib varem või hiljem konfliktini, mis takistab osapooltel oma huvide realiseerimist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra.

Järgnevalt kaks näidet:

Esimene näide:
Miks sa sisse ei visanud... Mitu korda ma olen sulle öelnud, et väldi selliseid viskeid... See on lihtsalt jube... Sa ajad mind vihale... Kas teist sellist võimalust enam kunagi tuleb...

Teine näide:
Tegid tehniliselt keeruka viske. Viskeliigutus oli õige, aga sul oli ranne liiga krampis. Järgmine kord ära hoia palli nii tugevasti käes ja soorita viskeliigutus kiiremini. Ma tean, et sul kiirusliku jõu näitajad on olemas, nüüd tuleb peatähelepanu pöörata visketehnika täiustamisele.

Selleks, et kommunikatsioon ei piirduks ainult saatja poolt edastatud informatsiooniga vaid jõuaks ka vestluskaaslase või sihtgrupi – antud juhul sportlase või õpilase – mõtetesse, tuleb kinni pidada lihtsast reeglist, mis koosneb kolmest punktist: tunnustus, korrektsioon ehk tulevikule suunatud instruktsioonid ja julgustamine (Smith ja Smoll, 1996).

Kui ebaõnnestunud esinemise juures kogetakse ainult negatiivseid kommentaare, siis harjutakse selliseid sõnumeid „mitte kuulma“. Samal ajal võib seal siiski peituda ka infot selle kohta, kuidas sooritust parandada. Samuti näitavad uuringud, et negatiivse külje rõhutamine põhjustab nende toimumise tõenäosuse suurenemist (Janelle, 1999; Wegner, 2002; Wegner, Ansfield ja Pilloff, 1998). Seega sellised juhised nagu „Mis sa iganes teed, ära nüüd viga tee“ või „Ära viska mööda“ tekitavad tõenäoliselt just selle soovimatu käitumise. Instruktsiooni mõte peab olema suunatud nii, et vältida vigadele mõtlemist. Oluline on keskenduda sellele, mida tegema peab, mitte sellele, mida teha ei tohi. Siinjuures tuleb oma valdkonda tunda nii hästi, et ei jääda abstraktseks vaid suudetakse kirjeldada vajalikku käitumist täpselt, kusjuures konstruktiivne kriitika tuleb suunata soorituse täiustamist vajavatele külgedele, mitte süüdistada isikut.

Eeltoodud kaks erinevat sõnumit sama soorituse kohta omavad täiesti erinevat mõju, mis näitab, kui tähtis on kommunikatsioon võistlus- ja treeningkeskkonnas. Sellest on vähe, kui treener valdab hästi ala taktikat ja tehnikat, edukus sõltub ikkagi efektiivsest kommunikatsioonist, mille tulemusena sportlane kas seob ennast valitud tegevusega või algab võõrandumine, mis viib samm-sammult suhete katkemise poole (Whetten ja Cameron, 1991). Suhete katkemise poole liikumine läbib järgmised faasid: enesekindluse kaotamine – üksteise mittekuulamine – mittenõustumine – isikutevahelised vastuolud – suhtlemise katkemine.