Aus mäng spordis
2.4. Aus mäng kui kirjapandud reeglitest kinnipidamine
Selle käsitluse kohaselt on aus mäng eelkõige ja peamiselt kirjapandud reeglitest kinnipidamine, mis osutab tähelepanu spordi põhitunnusele - sport on reeglite poolt juhitud ja määratletud tegevusvaldkond. Sellest lähenemisest lähtuvalt on mäng vaid siis mäng, kui seda mängitakse vastavalt sellele mängule omastele reeglitele.
Selle lähenemise puuduseks on esiteks selle formaalse käsitluse abstraktsus, mis ei selgita tegelikke tegevusi. Teiseks puuduseks on mängu sotsiaalse konteksti mittearvestamine ning kolmandaks ei arvesta formaalsed reeglid, et reegleid tõlgendatakse ja kohaldatakse tõelistes situatsioonides. Kuigi kirjapandud reeglid ütlevad küll seda, et mängus tuleb austada kaasvõistlejaid ning neid võib takistada oma mängu mängida üksnes reeglite poolt lubatud vahendeid kasutades, ei ole mingit sundust nende vastu olema õilis ning näiteks võimaldama neil lüüa väravale parimatelt positsioonidelt või lasta neil mängida oma parimat mängu. Näiteks ei sunni jalgpalli reeglid loovutama palli vastasele, kui enne kohtunikupoolset mängu peatamist lõi vastasvõistkonna mängija palli auti, et arstid saaksid aidata sinu võistkonna vigastada saanud mängijat. Samuti ei võta see lähenemine arvesse mängijate tahtlikkust. Kui mängija eksib tahtmatult mõne reegli vastu ning saavutab seeläbi ebaausa eelise, siis ei saa me väita, et ta pettis. Näiteks kui tõkkejooksus ilmneb, et võitja rajal olid temale teadmatult kümnest tõkkest kolm madalamad kui reeglid ette näevad. Tõkete kõrgus ei olnud muudetud sportlase poolt, vaid see oli staadionitöötaja eksimuse tagajärg.