Andmestiku lugemise ja kodeerimise kaudu saab uurija luua teatud teemad, mida edasises analüüsiprotsessis põhjalikumalt käsitleda. Andmete kodeerimine teemadeks on etnograafilise materjali analüüsis kõige olulisem, kuna selle käigus selguvad mustrid ja seaduspärad, mis aitavad kogutud materjali mõtestada. Samas on kodeerimine ka kõige raskem ja müstilisem uurimuse faas, mida enamasti uurimustes uurijate poolt ka kõige vähem või mittedetailselt kirjeldatud on. Mõnikord piirdutakse andmeanalüüsi protsessi kirjeldades üksnes fraasiga „teemad kerkisid esile vaatlusmaterjalist". Mida see fraas aga endas tegelikult peidab?

Esimeseks materjali analüüsi ülesandeks on leida mõni mõiste, mis aitab uurijal saada aimu, mis toimub materjali talletatud tegevuspaigas. Sageli ei ole me kindlad, miks see, mis toimub üldse toimub ning mõnikord me isegi ei mõista mis toimub (Hammersley ja Atkinson 1995: 209). Hammersley ja Atkinsoni (1995: 209) kohaselt ei ole analüüsi eesmärgiks lihtsalt materjali arusaadavaks tegemine, vaid pigem teha seda analüütilisel viisil, mis pakuks uudse vaatenurga uuritavale nähtusele või mis lubaks rääkida teiste sarnaste nähtuste kohta.

Kodeerimine sisaldab endas kahte samaaegset tegevust: mehhaaniline andmestiku koondamine ja andmete analüütiline kategoriseerimine teemadeks (Neuman 2003: 442). Andmete kodeerimine on raske töö, mille käigus tuleb koondada suur hulk toorandmeid kontrollitavateks andmekuhjadeks. Samas võimaldab kodeerimine uurijal sellest andmekuhjast kiirelt välja otsida asjakohane osa.

Andmete kodeerimise protsess, paigutatuna uurimisprotsessi kui terviku raamistikku, jaguneb kolmeks astmeliseks sammuks: dekonstrueerimine (avatud kodeerimine), konstruktsioon ehk tõlgendus (telgkodeerimine) ja kinnitus (valikuline kodeerimine) (Gobo 2008: 227). Selline järkjärguline protseduur võimaldab süstemaatilise ja efektiivse analüüsi ning teeb kogu uurimusest spiraalse refleksiivse protsessi, milles valik, kogumine ja analüüs on korratud koos üha kitsama fokusseerimisega igas kolmes faasis (vt Joonis 2).

Joonis 2. Kodeerimise protsess (kohandatud Gobo 2008: 227)

Andmete kogumine (vaatlusmärkmed, intervjuud, dokumendid) leiab aset seega igas kolmel sammul, kuid neis igas teenib see erinevat eesmärki:

• dekonstrueerimise faasis püüab uurija paljastada tavasid, mis vaadeldavaid interaktsioone reguleerivad,
• konstruktsiooni faasis kavandab uurija jutustust (teooriat) vaadeldavast nähtusest
• kinnitamise faasis kasutatakse kogutavat materjali dokumenteerimaks täpselt ja süstemaatiliselt neid tööhüpoteese, mis jutustuses (teoorias) sisalduvad (Gobo 2008: 227).