Uurimuse mingil hetkel kerkib iga uurija ette küsimus: Mida ma kogu selle kogutud materjaliga tegema pean selleks et seda analüüsiks ette valmistada? (Berg 2009: 52). Talletatud on pigem sadade kui kümnete lehekülgede viisi vaatlusmärkmeid ja intervjuu ülestähendusi. Lisaks võib olla kogutud dokumente või tehtud neist hulganisti väljakirjutusi. Kuidas ja millal alustada nende mõtestamist?

Seda on üheselt väga raske öelda, kuna esiteks on materjali analüüs kahtlemata kõigi kvalitatiivsete uurimuste üks kõige „tumedamaid" etappe. Vaid vähestes uurimustes on kajastatud seda sellise põhjalikkusega, mis teeks võimalikuks näiteks uurija tõlgendusskeemide (liikumise emic tekstist etic teksti) või analüüsiprotsessi kordamise. Teiseks ei ole kvalitatiivse materjali analüüsimiseks olemas mingit valemit ega standardseid protseduurilisi reegleid, millele tugineda ja mis toodaksid samase tulemuse sõltumata analüüsi teostajast. Kolmandaks sõltub kasutusele võetav analüüsimeetod uurimisküsimustest ja kogutud materjali iseloomust. Seega tuleb tõdeda, et etnograafilise materjali analüüs eeldab uurijalt küllaltki palju tõlgendamise ja hinnangu andmise oskusi, mis aga saavad tekkida peamiselt uurimispraktika enese kaudu.