Avatud kodeerimine (ingl open coding) leiab aset kogutud materjali esimesel lugemisel. Neuman (2003: 442-444) on kirjeldanud seda järgnevalt. Uurija määrab teemad ja määrab esialgsed koodid või sildid selleks et teha esimene katse koondada andmestikku kategooriatesse. Selle käigus loetakse vaatlusmärkmeid hoolikalt rida-realt, otsides kriitilisi termineid, võtmesündmusi või -teemasid, mida seejärel märgistatakse. Uurija peab olema selles esimeses kodeerimise faasis avatud, luues uusi teemasid ja muutes esialgseid koode järgneva analüüsi käigus. Kategooriate loomisel ja teemade genereerimisel on suuresti abiks teoreetiline raamistik.

Avatud kodeerimine aitab tuua kaootilisest andmemassiivist pinnale teemad, mis on madalama tasandi abstraktsioonid ning põhinevad suuresti uurija esialgsetele uurimisküsimustele, teoreetilistele mõistetele, sotsiaalsel väljal tegutsenud inimeste poolt kasutatud terminitele või andmetest genereeritud uutele mõtetele. (Neuman 2003: 443). Avatud kodeerimisel peab uurija liikuma edasi-tagasi abstraktsemate teemade ja spetsiifilisemate rohujuuretasandi detailide vahel.

Avatud kodeerimise lõpus tuleks koostada nimekiri, mille ülesandeks on:

• aidata uurijal otsekohe näha esile kerkivaid teemasid,
• stimuleerida uurijat leidmaks teemasid edasisel avatud kodeerimisel,
• luua kõikide teemade koondpilt, mida edasises andmete analüüsis reorganiseerida, sorteerida, kombineerida, välja visata või laiendada (Neuman 2003: 443).