Etnograafilise uurimuse käigus tuleb hulk aega enne tervikmaterjali analüüsi uurijal küsida endalt kuidas seda hallata ja organiseerida. Reeglina pole vahetult kogutud vaatlusandmestik koheselt analüüsiks kättesaadav. Üldjuhul tuleb enne andmete analüüsi neid mingi, viisil korrastada. Kuna uurija peab suutma tuvastada ja leidma vajalikke andmeid kogu uurimisprotsessi jooksul, siis on vajalik alustada toorandmete korrastamist esimesest vaatluspäevast alates. Selge ja toimiv andmete ladustamise ja otsingu süsteem on kriitilise tähtsusega ühelt poolt talletatud andmetele paindliku juurdepääsu ja kasutamise tagamiseks ning teiselt poolt kogutud andmete süstemaatilise analüüsi ja tõendamise kindlustamiseks (Berg 2009: 53).

Andmete korrastamise esimeseks sammuks on „toormaterjali" (vaatlusmärkmete, salvestatud intervjuude) viimine reprodutseeritavasse ja analüüsi võimaldavasse vormi. See hõlmab nii käsitsi kirjutatud välimärkmete trükkimist kui audiosalvestiste transkribeerimist. Selle protsessi käigus tuleb näiteks otsustada, milliseid transkriptsiooni märke kasutada ning kas ja milliseid keelelisi ja emotsionaalseid väljendeid või miimikat talletada või mitte. Iga andmefail tuleb seejärel markeerida ja arhiveerida, et seda oleks uurijal kergelt ja kiirelt võimalik leida ja tuvastada. Ei tohiks unustada ka varukoopiate tegemist. Oluline on eristada algsed failid nendest, mida kasutatakse andmeanalüüsiks. See on vajalik juhuks, kui uurija otsustab analüüsi fookust või materjalile lähenemist muuta. Siis on kerge teha algmaterjalist uus koopia ning alustada analüüsi algusest ilma et saaks kahjustatud algandmete terviklikkus.

Materjali korrastamise sammud

1. Töötlemata andmestiku (talletatud andmete, mis lindistatud ja käsitsi kirjutatud) ettevalmistamine:

• transkribeerimine ehk litereerimine = salvestatud ja/või käsitsi talletatud andmete muutmine tekstiks
• teksti "puhastamine": äratundmist võimaldava informatsiooni eemaldamine, ebaselguste klaarimine, konteksti seletuste lisamine
• teksti korrastamine
• varukoopiate tegemine.

2. Enne andmete kodeerimist tuleks lugeda soovitavalt kogu talletatud andmestik tervikuna. Lugemisel tuleb lasta „materjalil rääkida", s.t kas induktiivsele lähenemisele omaselt võimaldada olulistel teemadel esile kerkida või siis deduktiivse lähenemise korral uurimisküsimuste seisukohalt olulisemad teemad üles leida. Sellel etapil on eesmärgiks kasutada andmeid, et nendega koos mõelda:

• kas mõni huvitav muster on identifitseeritav,
• kas miski tõuseb esile kui üllatav või segadust tekitav,
• kuidas andmestik seostub sellega, mida uurija, tuginedes tavateadmisele, varasematel uuringutele või teooriale, ootas ilmnevat,
• kas esineb ilmseid ebakõlasid või vasturääkivusi eri inimeste või rühmade nägemustes või siis inimeste väljendatud uskumuste või suhtumise ja tegude vahel (Hammersley ja Atkinson 1995: 210).