3.4. Telgkodeerimine
Telgkodeerimine (ingl axial coding) leiab aset materjali teistkordsel käsitlemisel. Avatud kodeerimisel keskendus uurija vaatluse algandmetele ja tekstile koodide märkimisele teemade tähistamiseks ilma teemade vahel seoste otsimise või teemasid esindavate mõistete väljatöötamiseta. Telgkodeerimisel lähtub aga uurija esialgsete koodide või eelmõistete organiseeritud rühmast, keskendudes rohkem kodeeritud teemadele kui vaatlusandmestikule (Neuman 2003: 444). Siin on uurija ülesanne küsida põhjuste ja tagajärgede, tingimuste ja interaktsioonide, strateegiate ja protsesside kohta ning otsib kategooriaid või mõisteid, mis kokku sobituvad. Suunavateks küsimusteks võivad olla:
- Kas ma jagan olemasolevad kategooriad alakategooriateks?
- Kas ma ühendan mitmed lähedalt seotud kategooriad üheks üldisemaks?
- Kas ma organiseerin kategooriad sündmuse ajalisse jadasse (A, siis B, siis C) või füüsilise asukoha alusel (nende ilmnemise koha järgi) või temaatilise loogika alusel (nt enne treening, siis võistlus) või lähtudes teoreetilisest temaatikast lähtudes?
Telgkodeerimise käigus võivad küll esile kerkida lisakoodide loomise vajadus või uued ideed, kuid uurija peamine ülesanne on siiski üle vaadata ja kontrollida algsed koodid. Telgkodeerimine peab lisaks mõistete, teemade või kategooriate vaheliste seoste üle mõtlemise stimuleerimisele aitama tõstatada siiski ka uusi küsimusi.