Analüüsi teise etapi - kodeerimise - vältel kasvas andmestikku korduvalt ja erineva vaatenurga alt lugedes uurija teadlikkus sellest, millised seosed erinevate andmeosade vahel eksisteerivad ja millised teemad on olulised. Analüüsi teise etapi järgselt on uurija küll suutnud välja selgitada erinevad kategooriad, kuid tõlgenduste ja seletuste süstemaatiliseks väljaarendamiseks on vaja astuda veel üks etapp. Mustrite ja seoste nägemiseks kategooriate sees ja vahel tuleb uurijal luua erinevat tüüpi tähenduslikke andmekogumeid (ingl data displays) (Miles ja Huberman 1994). Tähenduslikud andmekogumid tähendavad seda, et andmed on esitletud kui informatsiooni organiseeritud ja pakitud kogum, mis võimaldab teha neist analüütiliselt tuletatud järeldusi (Berg 2009: 54). Need aitavad uurijal mõista ja vaadelda teatavaid mustreid andmestikus või määratleda millist lisaanalüüsi või milliseid tegevusi veel tuleb ette võtta.

Tähenduslike andmekogumite arendamisel eemaldatakse ebaolulised andmesegmendid ja korrastatakse allesjäänud andmesegmendid nii, et ilmneksid mustrid ning neist võiks tuletada tähendused. Tähenduslike andmekogumite moodustamiseks on mitmeid strateegiaid (vt Miles ja Huberman 1994). Need võivad olla vormistatud järgnevalt:

• juhtumipõhiselt mõisteliselt korrastatud tabelina või mõistekaardina, ajaliselt korrastatud sündmuste kaardistusena või rollidest lähtuva andmekogumina (organiseeritud inimeste ning nende poolt täidetud rollide ümber);
• juhtumiüleselt suurema ülevaatliku pildina või metamaatriksina.

Tähenduslike andmekogumite konstrueerimisel on vaja otsustada, millise tekstilise sisuga need täita ning millises mahus. Kas kasutada materjalist väljavõtteid täies mahus või pigem kasutada tekstilõikude kokkuvõtteid või kirjeldusi? Ka siin ei ole üht ja kindlat strateegiat, vaid analüüsi erinevates etappides tuleb vajadusel rakendada üht või teist. Võiks lähtuda sellest, et valitud variant hõlbustaks hoida lähedat kontakti algandmestikuga ning lihtsustaks nende tekstilõikude väljavalimist, mida uuringu lõpptekstis näidetena kasutada.

Selle analüüsietapi peamine ülesanne on nähtavale tuua viisid kuidas inimesed teatud keskkonnas mõistavad, kirjeldavad, tegutsevad ja muul moel toimetavad oma igapäevastes situatsioonides. Võimalikud on küll materjali erinevad tõlgendused, kuid mõned neist on enam kohased teoreetilistel põhjustel või sisemise kooskõla tõttu materjaliga (kui materjal juhatab tõlgendust).