Kolmandasse jakku võeti valikuliselt neid, kes olid teises jaos olnud kõige edukamad. Nemad õppisid Ovidiuse "Metamorfoose", Cicerot ja Vergiliust.

Hommikuti korrati ülesantut ning harjutati grammatikat. Ka harjutasid õpilased värsse kirjutama. Üheks eesmärgiks pidi õpetajal olema suurendada poiste ladinakeelset sõnavara, et nad kirjutatust paremini aru saaks ja ka ise üha paremini kirjutada suudaksid. Igal nädalal pidid kolmanda jao poisid kirjutama kompositsioone kas kirjade või värssidena. Nende keelekasutus pidi saama hea aluse ja seepärast ei tohtinud õpetaja nendega rääkida muud keelt kui ladina keelt.

Eraldi rõhutas Melanchton religiooni ja moraali õpetamise tähtsust. See pidi läbima tervet õpetust, algama juba lugemaõppimisel Lutheri katekismusega, kus on sees lihtsad ja elavad näited.

Sellest Melanchtoni haridusplaanist kasvas välja Saksa haridussüsteem. Esimese astme koolist arenesid välja rahvakoolid - volkschule, kus lapsi õpetati lugema. Kuna jõukamate ja haritud vanemate lapsed said algõpetust kodus, kujunesid need koolid vaesema rahva koolideks.

Sellest koolist võis minna ladina grammatika kooli, mille põhijooned Melanchton samuti välja töötas. Kindlat õppimise aega ta ei andnud, kuid praktika näitas, et optimaalne aeg ladina kooli jaoks oli 6 aastat, selle aja jooksul oli võimalik ettenähtud töö ära teha. Siit arenes välja gümnaasium.

Edasi tulid kunstide kursused ülikoolides, filosoofia ja seejärel spetsialiseerumine teoloogia, juura või meditsiini alal.

 Melanchton oli hea hariduse ja laia silmaringiga ning ka väga hea õpetaja. Tal oli suur kirjavahetus ning ta võttis sõna mitmetes kaasaega erutavates küsimustes sh. ka kunstiküsimustes. . Ta tegeles ajalooga, geograafiaga, filosoofiaga, matemaatikaga ja teiste teadustega ning pidas ka neid õpilastele väga kasulikuks. Geograafiat oli vaja ajaloo seletamiseks, reisidel, aga ka siis, kui taheti Piiblit selgitada. Ajalugu oli väga õpetlik, ning Melanchton rõhutab ka ajaloo, eriti Saksa ajaloo käsitlemise vajadust patriotismitunde kasvatamiseks. Ajalugu oli vajalik selleks, et olevikust aru saada, see oli eeskujude allikas, eriti moraali osas. Ajaloo abil oli võimalik illustreerida üldisi sündmusi konkreetsete näidetega tegelikkusest. Eriti väärtuslik ajaloos oli tema arvates kiriku ajaloo õppimine.

Tolle perioodi hariduse huvitavaks eripäraks oli, et matemaatikat ei õpetatud enne kui ülikoolis ja sealgi piirdus asi nelja tehtega.Üldiselt oli ladinakooli õppekava kitsalt keeltele keskendatud. Peaaegu kogu õppekava baseerus mälul ja grammatiliste vormide kordamisel, võõrsõnade ja klassikaliste lausete õppimisel. Kuid kunstlikke mnemoonika võtteid Melanhton eitas. Ainsa meetodina soovitas ta oma tudengitele päheõppimist.

Reformatsiooni lõpuks oli Melanchtonil ja tema õpilastel õnnestunud anda klassikutele see positsioon, mis neile jäi hiljem Euroopa koolides, kus seda peeti kolme saj. kestel noorsoo kasvatuse ideaaliks.

Kitsalt humanistlikku tüüpi uus kool asutati 1537.a Strasburgis õpetaja Johannes Sturmi poolt.