Teadmusjuhtimise tugevusi ja probleeme juhtide seisukohast

Teadmusjuhtimise tugevuseks peetakse eelkõige seda, et organisatsioonis tervikuna ja selle osades on võimalik saavutada kõrge loovus, lühikese ja pika perspektiivi tasakaal, ühtlustunud teadmusväli.

Ohuks peetakse grupimõtlemise tekkimist. Sel juhul sulgutakse grupis kujunenud väljenditesse/diskursusesse, mõttemudelitesse. See teeb teistele raskeks grupi liikmetega dialoogi astumise ja grupile – väljastpoolt tulevate, teises “keeles” ideede vastuvõtmise v tunnustamise ning oma ideede edastamise väljapoole grupi liikmeskonda, kergesti tekib ka grupist võõrandumine neil, kes ei osale selles pidevalt. Üheks ohuks on ka eelneva edu ülekohandamine uute ülesannete v situatsioonide jaoks, kus omaksvõetud teadmus, tegevusmudelid jmt ei pruugi enam toimida.

Teadmusjuhtimise korral on nõrkuse või riskina esile toodud võimalikke kompromisse teadmusloome algastmetel, kus varane konsensus viib ebakvaliteetse lahenduseni. See tähendab, et teadmusringluse ja teadmusloome tulemuse, väljundi kvaliteet võib ositi kõikuv olla.

Põhiprotsessiks on teadmusjuhtimise ja teadmusloome korral teadmusringlus vaikiva ja väljendatud teadmuse vahel; see tähendab teadmuse “liikumist” indiviidilt rühmale (rühma liikmetele), rühma(de)lt organisatsioonile (ühine teadmusväli, diskursus) ja organisatsioonilt indiviidile. Teadmusjuhtimise ja teadmusloome korral on keskne rühma-interaktsioon ning põhiliseks koostöövormiks – tiimitöö, mille põhieesmärgiks on teadmusloome (teadmine, tehnoloogia, materiaalne toode jm).

Teadmusjuhtimise ja teadmusloome korral on põhiliseks hindamisviisiks kaaslashindamine ja organisatsioonile antav hinnang kliendi poolt.

Organisatsioon oma ideaalis on hüpertekst-organisatsioon ning juhtimine tugineb keskmise tasandi (st formaalsete ja mitteformaalsete rühmade roteeruvad liidrid, rühmad kui terviksubjektid) ja juhtkonna ning personali horisontaalsetele ja vertikaalsetele seostele - nn kesk-ülalt-alla mudel. Ideaalis tuginetakse teadmusloomelises organisatsioonis läbivale vaatele, et eksisteeritakse teadmus-loomelises ja teadmuspõhises õpiühiskonnas, globaalses ja lokaalses teadmushaardes ning panustatakse neisse.