Olgu tegemist kooli või klassiga on oluline küsimus juhtimise stiilist ja rollist. Juhtimine või võimendada üksikinimeste ja kogu organisatsiooni tugevaid külgi, võib neid aga ka alla suruda, tekitada ebakindlust, hirmu võõrandumist. Õpetajatest ligi pooeld pole rahul juhtimisega koolis, leiavad, et nende edenemist ja eneseteostust pärsitakse (direktori või õppealajuhataja poolt, vt Sarv 2008). Paljud õpilased ei taju kaasatust õppetööga seonduvate asjade otsustamisse, peavad õpetajaid ning hindamist ebaõiglaseks, tunnevad, et neid tunnustata.
Nende ja paljude sarnaste ilmingute taga on levinud ülat-alla juhtimine, kus teadmusringlus on formaalne, suunatud meeldejätmisele ja täitmisele, mitte mõistmisele, loomisele, panustamisele (joonis 5).
Teadmusloome alt-üles, ehk nn rohujuuretasandi (grass-root) initsiatiiv ja selle toetamine-organiseerimine ning levitamine kesktaseme ja tippjuhi poolt on organistsiooni, ettevõtte jätkusuutlikkuse ning hea tööõhkkonna aluseks. Keskseks muutuvad isetekkelised rühmad, mille formaliseerimine tegusaks ja toetatud tiimiks on juhtide missioon. Toetus tähendab siin nii ajaliste kui ruumiliste võimaluste loomist koostööks, teadmuse jagamiseks kolleegidele (või klassikaaslastele), vajalike materjalidega varustamist ning turvatunde loomist ka võimaliku ebaedu puhuks.

Joonis 5. Juhtimine ja teadmusloome. (Lessem, Palsule: 185).

Virtuaalsus ja reaalsus – see on teadmusringluse, teadmusloome ja teadmusjuhtimise uuenev keskkond. Silmast-silma töö on efektiivne, kuid aeganõudev ja piirab osalejate võimalusi. 21. saj esimene aastakümme on olnud revolutsiooniline, pakkudes nii tasuta kui tasulisi koostööplatvorme nii väikerühma tööks (nt Skype) kui suurte ja keeruliste paljude rühmadega protsesside läbiviimiseks (nt webinar). See tähendab uut teadmusringluse ja teadmusloome võimalust nii õpetajatele ja lapsevanematele koolis kui õpilastele. Esimesed õpilaste koolidevaheliste virtuaalse teadmusloome tiimide projektid on pärit Anne Villemsilt juba 1990. aastate teisest poolest.

Ülikoolides ja koolides loodavad õpiobjektid oleks nähtavad teadmusloome ja teadmusringluse ühe viisina, aga seda vaid juhul, kui need sisaldavad virtuaalsete tiimide tööd.