Eneseusk on eeldus tegutsemiseks. Kui inimene endasse ei usus – mida ta siis usub? Eeldada tuleb, et mind ümbritsevad positiivsed inimesed. Haridus ja haritus on eeldus positiivsuse tekkeks. Eneseusku on raske säilitada, kui keegi sinusse ei usu. Eneseusku aitab säilitada positiivne mõtlemine. Kui olen ise positiivne, kiirgan ka teistele positiivsust. Säilitades eneseusku ja positiivsust pikendab inimene oma eluiga ning tervist. Naerata vastutulijale, loo esimene positiivne kontakt. Isikliku positiivsusega loon reaalset positiivsust kaasates teisi.

Talgulised peavad oluliseks, et ühiskond märkaks väikeseid lapsi ja nende vanemaid, selleks tuleb võtta lapsed ja minna kodust välja. Olla visa ja seista enda ja laste eest. Arvestada lapse arvamusega, mille läbi annab täiskasvanu talle eneseväärikuse ja vastutuse võimaluse. Õpetada lapsele väärtushinnanguid, mis seavad esikohale armastuse, koostöö ja teistega arvestamise, hoolivuse.

Täiskasvanud tuleb panna mõistma laste muresid. Perega arvestamise õppetund ehk perekonnaõpetus võiks alata 1. klassis. Samuti teadvustada rohkem teismelistele lastele, et nendest saavad kunagi vanemad mitte ainult partnerid üksteisele. Eelkooliealiste laste vanematel on kindlasti vaja seaduse tasandil suuremat kaitset, et nad ei kaotaks tööd kui lapsed on haiged. Riik saaks luua enam lastesõbralikke keskkondi kohtadesse kus vanemal on vaja koos lapsega igapäevaselt käia. Riik peaks teadvustama, et lastetöösse investeerimine (huvikoolid, -ringid, sotsiaaltöö) on kõige tähtsam vajadus ja riigile kasu sellest tõuseb 20 aasta pärast. See kasu on meie kõigi tulevik.
Inimeste mõtlemist positiivsemaks muutmiseks on vaja julgust ja avatust ideede pakkumisel ja elluviimisel. Iga inimene peab leidma meeldiva tegevuse - lisaks kohustustele. Oluline on tolerantsus. Tuleb tulla välja oma mulli seest, olla aktiivne, tunda huvi, teha ettepanekuid, küsida julgelt abi. Tulla välja mugavusetsoonist, võtta vastu uusi väljakutseid. Julgus muutuda, julgus olla mina ise, vähem viriseda. Motiveerida inimest arenema ja muutuma, peab ise olema eeskujuks, teisi inimesi õhutama ja õpetama võtma väikseid eesmärke, et inimene kogeks eduelamust. Arvestada tuleb igaühe individuaalsusega, kuulata, olla teise jaoks lihtsalt olemas.

Palju asju on, mida saab iga inimene teha, et enda ja teiste eneseusku parandada. Anna teisele märku, et sa teda väärtustad ja hindad. Kiida teist inimest, kui näed midagi head, kiiduväärt. Toeta teist inimest. Igal inimesel peaks olema mingi edasiviiv, käimatõmbav tegevus. See viib iga inimest igal päeval eneseusule lähemale. Selleks võib olla motiveeriva kirjanduse lugemine, käima tõmbava laulu kuulamine, kunsti, laulmise või spordiga tegelemine ja palju muud. Toeta enda lähedasi, uusi mõtteid, häid ideid. Usu oma tõekspidamisse, kuid ole paindlik ja korralda neid vajadusel ümber.

Tuleks luua rohkem tugigruppe. Näiteks võib tuua noorte emade tugigrupi, kus vastava teemaga on kõik kursis, üksteist toetatakse, jagatakse vajalikke nõuandeid jms. Samuti on tähtsad suhtlusringkonnad ja –võrgustikud meie ümber. Kui koondame enda lähedale inimesi, kel on sarnased vaated, väärtused ja ideed, tekitab kollektiivne usk millessegi omakorda ka suurema eneseusu. Ilma mõttekaaslasteta millessegi suurde uskuda on märksa raskem ning äärmiselt vajalik on toetajate olemasolu. Samuti tuleks rõhku panna vanemaharidusele, et peretraditsioonid saaksid muutuda. Seda võiks alustada näiteks beebikoolides, aga ka mujal.

Eneseusku tuleb sisendada ning arendada lapseeast peale – kodus, lasteaias, koolis, huviringides ja mujal. Ülikoolis võiks olla valikaine, mis käsitleks pereväärtusi. Seda, kuidas lapsi toetavalt kasvatada ei õpetata kõigile ning vajalik informatsioon on paljuski kättesaamatu. Pereväärtuste õpetamine oleks üks võimalus muuta meie peretraditsioone nii, et kasvatus oleks teadlikum ning teadvustatum, toetavam, isiksust arendavam ning eneseusku suurendav.

Üksteist usaldama õppimist tuleb alusta iseendast, tuleb leida aega olla tolerantne ja piisavalt avatud, kuulata huvitunud probleemist, panna tähele, olla mõistev ning suhelda. Riigilt oodatakse ausat avalikustamist, milline on tõde koolide olukorra ja koolides toimuva kohta, õpilaste-õpetajate omavaheliste suhete kohta, loovuse, avatuse ja uuendusmeelsuse arenguvõimalused.

Kõik ülaltoodu pärineb Minu Eesti mõttekodade materjalidest – probleemidest ja neile pakutud lahendustest ning kommentaaridest mõttekodades käsitletule.