Kooliväline koostöö hõlmab kindlasti lapsevanemaid. Vanemate kaasatus on oluline, see motiveerib neid rohkem kursis olema kooli küsimustega ning soodustab koolivälist koostööd. Mida teha, et kujundada kooli mainet, kuidas lõimida loovus ja haridus, kuidas kaasata erinevaid huvigruppe ja tihendada koostööd, kuidas tuua noori loodusele lähedamale ja siduda erinevaid rahvusi looduse abil – need olid põhiteemad koolivälise koostöö teema all.

Vanemate kaasamiseks pakutakse välja erinevaid võimalusi. Nende huvide välja selgitamine, ühistunnid lastevanematega, vanemate hoiakute kujundamine ja et kool tuleb lapsevanema juurde koju (tagurpidisüsteem). On oluline, et kool astuks esimesed sammud lastevanematega koostöö tõhustamiseks, et julgustada vanemaid rohkem osalema kooli elus. Kooli selge ja toetav sõnum sellele peletab vanemate hirmu ja kõhklused.

Üheks kooliväliseks koostöö võimaluseks pakutakse tudengite kaasamist üldhariduskoolide töösse, kus nad saaksid anda tunde oma erialast lähtuvalt. Ei ole mõeldav et õpetaja, ükskõik kui hea, on ekspert kõiges. Seevastu spetsialiseerunud tudengid suudaksid jagada õpilastega uuemaid avastusi ja informatsiooni kui tavaline kooliprogramm ette näeb. Tudengid teavad, kust huvitatud saavad ise lisamaterjali otsida ja kõigele lisaks, kui ainet mida üldjuhul peetakse kuivaks ja igavaks õpetavad entusiastilikud noored, on ka huvi asja vastu suurem kui oma tavalist õpetajat kuulates. Pakutakse tudengitest koosneva andmebaasi loomist, kes sooviksid koolis õpetada. Veel leitakse, et riik peaks panema rohkem rõhku kriitilise mõtlemise arendamisele, sest just seda on ülikoolis kõige rohkem vaja.

Koolis söödetakse lastele ette valmis teooriaid ning fakte. Rohkem tuleks arendada isiksust, keskenduda arutlusele, üldistele tõekspidamistele. Koolis keskendutakse hindamisele ja hinnete jagamisele, mis on vale lähenemisviis. Selle asemel tuleks keskenduda õpetamisele, teadmiste jagamisele. Praegu hinnatakse käitumist, selle asemel tuleks käitumist hoopis õpetada. Hukkamõist mingi väikese osa tõttu on põhjendamatu. Näiteks ei ole võimalik, et kõik sama hästi palli viskaks või viisi peaks, see ei tähenda aga, et keegi kellestki halvem oleks. Inimeste areng on väga erinev ning seda tuleks arvesse võtta. Kehalises kasvatuses, kunstiõpetuses ning muusikaõpetuses pole võimalik kõiki õpilasi samade kriteeriumite ja normide abil hinnata. Tähtis on väärtustada inimese püüdlikkust ja osavõttu. Pedagooge tuleks sellel alal koolitada ning jõuda toetava õppeni.

Talgulistel tekitab küsimusi, kuidas efektiivselt lõimida haridust ja loovust. Pakutakse välja, et tuleks levitada ideid ülikoolis ja ajakirjanduses ning et talgute mõtted jõuaksid ka seadustesse ja riigikoguliikmeteni. Tuleks sekkuda laste ennast kahjustavasse tegevusse. Avada laste huvidest lähtuvalt erinevaid õpitubasid ja õppes keskenduda praktiliste tegevustele. Konkreetsetest lahendustest pakutakse välja, et tuleks kasutada erinevaid raha taotlemisvõimalusi (Euroopa Struktuurfond) loovtegevuse arendamiseks.

Üks huvitav koostöö idee, mille koostamisel osalesid ka lapsed ise on, et osa loodusõpetuse tunde võiks toimuda näiteks loomade varjupaigas, kus lapsed saavad loomi aidata. Loomi ei panda magama, isegi kui neid on liiga palju. Varjupaigaloomi üldse ei olekski (inimesed võtavad koju rohkem lemmikloomi). Kui lastel või kõigil inimestel ei ole võimalik koju loomi võtta, siis võiks olla sellised kohad, kus sul võb olla oma loom, aga ta ei ole sul kodus. Loomade varjupaigad võiks olla koolidega koos, et õpilased saaksid peale tunde loomi aitamas käia. Idee juures on tänuväärne see, et on kaasatud lapsi oma arvamust avaldama. Kas seda ideed just sellisel kujul saab kasutada, aga mõte on väga hea ja hea tahtmise juures oleks kindlasti osaliselt teostatav.

Oluliseks peetakse täiskasvanute loovust. Selle idee juures rõhutatakse just inimese enda muutumise tähtsust – inimene peab julgema teha vigu, peab olema avatud, salliv ja paindlik, peab julgema ületada piire, nautima oma tegemisi, ei naeruväärista teisitimõtlemist ja vigu. Tähtis on luua loovust soosiv keskkond, korraldada vastavaid koolitusi, kaasata passiivseid kaasa mõtlema ja julgustama küsima inimesi MIKS ja KUIDAS küsimusi. Kooli aspektist lähtuvalt peaksid õpetajad olema loovad, julgeksid õppida õpilastelt ja julgema tunnistada, et nad ei tea lahendusi. Õppimine peaks olema elulähedane ja isiklikult tähenduslik.

Positiivne oli leida idee õpetajate ja lastevanemate koostööst, mille on postitanud lapsevanemad ise. Nad pakuvad välja, et lapsevanem võiks ise kooliga kontakti võtta, kui lapsega on mure ning pakkuda õpetajale oma abi. Lapsevanem peaks olema kooli oodatud ja kontakt õpetajaga võiks olla tihedam. Kahjuks ei ole vanemad oma ideed täpsemalt lahti kirjutanud, kuidas tihe koostöö toimima peaks.

Tähtis on ka koostöö lapsevanematega. Arenguvestlused pole aga meie arvates piisav lahendus, sest need on sageli äärmiselt pinnapealsed ning ei ütle lapse kohta eriti palju. Hea lahendus oleks korraldada õpetajate, laste ning lapsevanemate kohtumisi laste kodudes. Sellised koduvisiidid tekitaksid märksa personaalsema kontakti ning võimaldaks mõlemal poolel üksteist paremini tundma õppida, usaldada ning mõista.

Küsimusele, kuidas leida võrdsed arengutingimused kõikidele lastele, pakutakse lahenduseks, et võiks olla infosüsteem, mis ühendab endas huviringide, kooli, lasteasutuste ja vabatahtlike juhendajate info. Peetakse oluliseks, et kõik huvikoolid, spordiklubid, muusikakoolid, kunstikoolid, loomeringid, beebikoolid jne. oleksid tasuta kõigile lastele ning et probleemsetel lastel oleks võimalik käia huviringides. Kuidas ja mis ressurssidega seda ideed rakendada, kirjeldatud ei ole.

Talgulistel on südamel, et noored leiaksid tee looduse juurde ja selle läbi tutvustada ja siduda erinevaid rahvusi. Selleks oleks vaja loodust tundma õppida, kutsuda sõpru maale ja tutvustada maatöid, kooliprogrammis oleksid loodusretked ning avaliku elu tegelased näitaksid eeskuju noortele. Tunti muret selle üle, kuidas parandada Eesti haridussüsteemi, kuidas mitte vastandada maa- ja linnakoole. Oluline on talguliste arvates tagada hariduse kvaliteet ja konkurentsivõime. Selle teema kohta avaldas üks kommentaator arvamust, et hariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tagab kogukonna koostöö. Koolil peaks olema oma õppekava, mis arvestab kohalikke vajadusi ning õppevahendeid ja aitab tutvustada kohalikku ajalugu, kultuuri, majandust jne. Sama teema alla sobiks ka talguliste mure selle kohta, kuidas kasutada ära raamatukogusid ja muuseume. Nende arvates saab kõik alguse ikka väiksest kogukonnast, kus inimesed ise hakkaks koguma kõike huvitavat oma kodukandi kohta ning teeks selle kättesaadavaks ka teistele. Samuti oleks vaja korraldada raamatukogudes rohkem kirjandusalaseid üritusi ning raamatukogudest võiks välja kujuneda nn „külakohvikud“.

Talgulistele tegi muret ka lugemishuvi vähesus, selle puudumine. Kuidas tõsta huvi lugemise vastu ja seda eeskätt noorte seas? Ühe kommentaatori arvamus oli, et laps tuleb kohe, kui ta juba maailma-asjadest aru saama hakkab, raamatumaailma viia. Tuleks igal õhtul lugeda ette raamatuid, vaadata pilte koos lastega, jutustada neile jutte. Üldises plaanis peaksime julgelt ja targalt levitama Eestile ja eestlastele ainuomaseid väärtusi. Tarkus, kui säästlikkus ja arukas eluviis, kui ilu ja tervis, kui meie endi ja maailma kogemuse arvestamine oma riigi elu korraldamisel – peaks kujunema eestlaste üldtunnustatud põhimõtteks.