Paradigma mõiste seob filosoofilist ja teaduslik-teoreetilist lähenemist.
Alates Kuhni`st on paradigma mõiste täitunud erinevate tähendustega. (Kuhn, 1970)
Paradigma on üldiste vaadete, meetodite, kriteeriumite kogum, millest teadlaste kogukond antud valdkonnas lähtub. Nt füüsikas klassikaline e Newtoni füüsika. Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub Newtoni füüsika Einsteini relativistlikku füüsikasse.

Paradigma sees võivad eksisteerida mitmed teooriad. Nii on klassikalise füüsika osad mehhaanika, statistiline füüsika, termodünaamika.

Tänapäeval on “paradigma” kasutusel nii teaduslikes, filosoofilistes kui argitekstides.
Sõnakasutuses on “vaated” ja “paradigma” üldjuhul sünonüümid, tähendades enam-vähem piiritletud vaadete-tõekspidamiste-printsiipide süsteemi. Kui aga “paradigma” on kasutusel eespoolmääratletud, nö Kuhnilikus tähenduses, on seda ka rõhutatud.

Mitme kasutatud mõiste lühiseletuse leiab ka õpiobjektist Kasvatusteaduse põhimõisteid (Sarv 2011).