TLÜ professor Katrin Niglas on oma uurimismeeetodite ja metodoloogia alases töös pidanud silmas eelkõige sotsiaal- ja kasvatusteadusi.
Selles, Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarjas raames peetud loengus, keskendub K. Niglas uurimisparadigmadele – nende kujunemisele ja vastandumisele 20 saj sotsiaal- ja kasvatusteaduse maailmas ning asjade tänasele seisule.

Katrin Niglase loodud uurimisparadigmade ja metodoloogiate kontiinum, mille mitmed aspektid kajastusid ka tema Studia Generalia sarjas peetud loengus, ühendab uurimise kui spetsiifilise valdkonna (tegevusliigi) maailma ja inimese filosoofilise mõistmisega. Seda lähenemist saab süvendada nii kasvatus-/haridusteaduse ja -praktika suunas, aga küllap ka mõnes muus, nt humanitaarteaduslikus suunas. Ajakirja Keel ja Kirjandus üks number (nr 8-9, 2008) sisaldab kogu maailmas märgatavate protsesside seisukohalt märgilisi pealkirju: Pöördelised ajad, Ähmastunud žanrid, Rändavad mõisted, Humanitaarteaduste olevik ja tulevik. Kõneldakse keelelisest, kultuurilisest, kognitiivsest ja performatiivsest pöördest, narratiivi, soo, keha ja meedia mõiste kandumisest mittetraditsioonilistesse valdkondadesse. Sama võime näha ka sotsiaal- ja kitsamalt kasvatusvaldkonnas.

Positivism – eksperimentaalne kontroll, üldkehtivad seadused (nagu nt füüsikas), väärtusvaba teadmine.
Postpositivism – kontekstivaba eksperiment pole piisav tõeste järelduste tegemiseks, st – konkreetne kontekst on oluline.
Kriitiline teooria – ideede suhestumine ideoloogiaga, st – teadmine pole väärtusvaba ja eesmärgid-hoiakud olgu väljendatud.
Konstruktivism – oma reaalsuse konstrueerimine üksikinimese poolt - interpretatsioonide paljusus.
Hermeneutika – tõlgendamine, interpreteerimine, tähendused.