Käesolevas materjalis on need osaliselt kattuva, aga teatavas osas eristuva tähendusväljaga mõisted. Selle “segaduse” taustaks on ingliskeelse mõiste education lai ja eesti keelest erinev tähendusteväli. Kui algtekstides on education kasutatud sellises tähenduses, mis eesti keeles hõlmab nii kasvatust, kasvamist (mitte ainult füüsilist kasvu) kui ka koolihariduse ja teadmiste omandamist ja võimaldamist (seega ka õppimist-õpetamist laias mõttes), kasutan kaldkriipsuga sõnapaari kasvatus/haridus. Üldjuhul on muidugi kasutatud iga mõistet omaette tema tavapärases tähenduses. Haridus tähendab seejuures eelkõige formaliseeritud või osaliselt formaliseeritud (õppekava alusel toimuvat) protsessi asutuses või ka kodus (koduõpe). Teatud (ettekirjutatud) õppekava täitmine päädib riiklikult või valdkondlikult tunnustatud dokumendiga (tunnistus, diplom). Hariduse kaasmõisteks on haritus, mis on inimese omadus ja haarab nii “õppekavalisi” kui elus kogutud teadmisi, kogemusi, võimet mõista ja nautida kultuuri jne. Õpe on mõiste, mis sisaldab nii õppimise kui õpetamise protsessi. See toimub nii kodus kui koolis, elukestvalt, kusjuures “õpetajaks” võib olla inimesele tema ise (läbi kogemuse mõtestamise, näiteks), aga ka loodus- ja kultuurikeskkond.