Geiśade maailmas kehtisid nagu öeldud, ranged hierarhilised traditsioonid ja seadused. Kõigepealt, naised hoidsid kindlalt kokku, kui asi puudutas väljapoole ulatuvaid pahandusi või arusaamatusi. Oma teemaja au oli väga oluline. Geiśad ise olid seotud omavahel õdedevaheliste vannetega, mida anti rangete traditsioonide kohaselt. See eeldas mingit kõrgemat vaimset seost ja seda sidet katkestada polnud lihtne. Seepärast ka kaaluti kõiki asjaolusid enne vande andmist. Siiski, kui abielu saab vaid puruks rebida, siis geiśade õevannet saab lahti siduda. Vande kinnitamine käis tseremoonia käigus üheksa sake lonksuga, geiśade ühiskonnast lahkumise tseremoonia on seotud punase riisiga(eriline riisisort, mida pakutakse pidulikel juhtudel). Geiśa võis suurde maailma tagasi minna, näiteks kui ta abiellus, läbi selle tseremoonia. Kuid siis pidid tal olema kindlasti makstud ka kõik võlad. Vaestel tüdrukutel oli aga õppimise algusest peale tavaliselt palju võlgu, sest õpetajad olid kallid, samuti olid väga kallid pidulikud kimonod ja neid pidi heal geiśal olema mitukümmend. Tavaliselt ostis geiśa välja tema patroon.

Bankettidele kutsuti alati geiśade grupp. Kaasa võeti ka maikod, kelle värsked näokesed olid klientidele meelepärased, kuid maikodel oli oma tagasihoidlik osa. Nad võisid esitada mõne tantsu või laulu, kuid ei rääkinud. Külaliste lõbustamisega tegelesid kogenud geiśad. Banketile minnes olid geiśad vastavalt traditsioonile põhjalikult mingitud, nende näod olid kaetud tugeva valge mingikorraga ja näisid liikumatud. Oluline nõue oli naeratus kinnise suuga. Siit tuligi kuulus geiśade tagasihoidlik naeratus. Põhjuseks oli asjaolu, et valgeks mingitud näo taustal paistaksid ükskõik kui valged hambad ikka kollastena.

Soengu tegemiseks pidi varuma küllalt palju aega, sest soeng oli keeruline ja pidi kindlalt vastu pidama terve pika banketi. Siin pidi kindlasti kasutama õe abi. Pidulik kimono valiti vastavalt kalendrile ja aastaajale. Oli kohustuslik kanda kimonod, mis vastas ajamomendile – õitsvate kirsiõite või krüsanteemide või poengidega, sügisesed, kevadised, talvised või suvised.

19.sajandil olid geiśad sageli moeloojateks ja kogu Jaapani naised jälgisid nende poolt tehtavaid uuendusi. Kimonod olid kaunites värvides ja kallitest materjalidest. Sageli õed laenasid üksteisele kimonod, säärase kleidi kinkimine oli suur asi ja oma kiminosid hoidsid geiśad väga.

Geiśad sisenesid banketiruumi, kui külalised olid juba kohal. Igaüks võttis enda hoole alla ühe külalise või teatud väikese arvu neist. Geiśad banketil ei söönud vaid jälgisid, et külalistel oleks sakekausike täis ja toit pidevalt käeulatuses. Nad arendasid sundimatut vestlust, naljatasid ja samas jälgisid vanema õe, kes oli banketi geiśaderühma juht, vaevumärgatavaid märguandeid. Ükski geiśa ei istunud terve õhtu ühe külalise kõrval vaid nad vahetasid pidevalt kohti nii, et kõik külalised olid teenindatud ja vestlusringi tõmmatud.

Ka meestelt nõudsid geiśad õiget käitumist. Näiteks ei ole viisakas, kui mees pöörab tähelepanu ainult ühele geiśale. Geiśad on tegevuses grupina, nad peavad ülal hoidma kerget jutuainest, kergelt flirtima, lõbustamine peab olema rafineeritult kerge ja tõsised tunded on siin ebaviisakad, vähemalt neid ei tohi välja näidata.

Teatud vanuses, tavaliselt 19-20 eluaastaks on igal geiśal ka oma patroon. See on kõige sagedamini vanem ja varakas härra(vaesed mehed ei suuda geiśat väärikalt ülal pidada). Sageli on nüüd geiśa oma patrooni armuke selle seadusliku abikaasa kõrval. On juhuseid, kus ametliku abikaasa surma järgi patroon ka abiellub geiśaga. Teda ei ole häbi tutvustada ka oma sõpraderingile, sest ta oskab väärikalt aga lõbusalt ja teravmeelselt seltskonda lõbustada. Säärastest sidemetest sünnivad geiśadel ka lapsed, keda reeglina isad tunnistavad ja aitavad neid ülal pidada ja koolitada. Abiellumisel maksab patroon muidugi kõik oma tulevase naise võlad.

Siin on veel üks asjaolu, mis sageli raskendab endise geiśa elu uues olukorras. Alates maiko seisusest ei õpetata geiśadele rahalugemist ja hoolsat majandamist. Nad on alati kellegi ülalpidamisel ja kontrolli all aga ka abi on alati olemas. Möödunud sajandil olevat olnud tavaline, et lõbusad maiko-nukukesed valisid ja ostsid poest mida soovisid ja palusid vaid arve koju saata. Neid hoiti rasketest majandusmuredest eemal. Kui nad aga juhtusid abielluma, siis tulid majandusprobleemid uue ja võõra raskusena neile kaela ning mitte igaüks ei pidanud sellele vastu. Samas, kui nad jäid oma patrooni armukesteks selle ametliku abikaasa kõrval, siis patrooni surma järel (aga too oli geśast alati arvestatavalt vanem) jäi ka geiśa toetusest ilma.