Kõik vanad sugukonnad pidasid kõige olulisemaks “jumalate ajast”põlvnemise rõhutamist ja oma esivanemate sugupuu võimalikult täpselt mäletamist. Sugupuude algus mattub loomulikult aegade hämarusse ja müütide mitmekesidusse. Näiteks Jaapani praegune Jamato valitsejaperekond peab enda esiemaks jumalanna Amaterasu´t.

Esimesed kirjalikud allikad, mis Jaapanis endas ilmusid, kuuluvad VIII sajandisse. Need on “Kodziki” (“Märkmed muinasaja sündmustest”) ja “Nihongi” (“Jaapani annaalid”). Kuid need sisaldavad materjali ka varasema perioodi kohta. Näiteks märgitakse neis elu olulise osana rituaalseid tantse.
“Kodziki” on jaapani sinto religiooni püha raamat. Mõlemates, nii “Kodzikis” kui”Nihongis” esinevad müüdid jaotatakse kolme gruppi:esimese grupina müüdid Maailma loomisest, esijumalapaari Nidzinagi ja Nidzinami abieluliidust ning Jaapani sünnist, teise grupina müüdid päikesejumalannast Amaterasust ja tema kurjast vennast Susanoo´st, ning kolmas – imperaatoriperekonna esivanema-jumala maale tulekust ja tema järeltulijate, esimeste maavalitsejate tegudest. Riisitaimede Külluse Nooruk-Jumala pojapojast sai esimene imperaator, kes sai kuulsaks oma surmajärgse nime Dzimmu all ning temaga lõppes mütoloogia ja algas Jaapani püha ajalugu. Nimetatakse isegi tema täpset troonileastumise daatumit – 660.a eKr. Põlluharijatele oli kahtlemata kõige olulisem kõik, mis oli seotud maaviljelusmaagiaga. Eriti rõhutati kevadist ja sügisest matsuri pidustust– saagikusega seotud palveid ja tänurituaale.

Jaapanlased suhtlesid oma jumalatega algselt lageda taeva all, hiljem templites. Esile kerkisid ka teatud sugukonnad või klannid, kelle privileegiks sai preestrifunktsioonide täitmine. Need perekonnad toetasid eelkõige valitsejat ning kujundasid paljude keeldude, õiguste ning seadustega eetilised käitumisnormid.

Ülemjumalanna Idzunami sünnitas veel Susanoo – ettearvamatu ja vägivaldse jumala, kes hiljem kiusas oma Päikesest õde. Neljanda poja –Tulejumala sünni järel jäi jumalanna-ema nõrgaks ja lõpuks läks Igavese Pimeduse Maale. Idzanagi kurvastas väga ja läks naisele järele. Idzanami, nähes abikaasat, kahetses, et ta oli juba söönud Igavese Pimeduse koldelt, kuid palus oodata, kuni ta pisut puhkab ning mitte mingi hinna eest püüda sel ajal teda näha. Idzunagi astus aga keelust üle, läitis oma juuksekammi pii ja nägi kauni abikaasa asemel mädanevat koletist. Idzunami oli sellega teotatud ning Idzunagi pidi allilmast põgenema, kannul Kaheksa Surnute Riigi Ebardnaist ja ka maruvihane abikaasa. Jõudnud maa peale, pidi Idzanagi end kaua rituaalselt puhastama, ehitas siis saarele endale Pimeduse Maja ning kadus selle vaikusesse ja saladustesse.

Jaapanlaste hulgas väga tuntud ja armastatud müüt on veel Päikesejumalanna Amaterasu koopasse sulgumine, kui õel vend Susanoo teda kiusas ning sellele järgnenud tema väljameelitamise katsed. Kõikjal valitses hirmus pimedus ja jumalanna tuli välja meelitada. Asi õnnestus alles siis, kui jumalad sepistasid tähed peegliringiks. See võlupeegel peegeldas rõõmu ja tantsujumalanna Udzume tantsu ning uudishimulik Amaterasu piilus välja ja maad kuldasid jälle päikesekiired. Tagasi põgeneda tal enam ei lubatud.

Amaterasu omakorda saatis Jaapanit valitsema oma lapselapse Ninigi, kellele andis kaasa pühad esemed – kalliskivid Taevaste Mägede jalamilt, Susanoo poolt kaheksapäise draakoni sabast väljatõmmatud võlumõõga ning juba nimetatud tähtedest peegli, mis on tänini jäänud imperaatoriperekonna pühadeks sümboliteks.

Järgnevalt jutustavad müüdid, et Ninigi kohtas maa peal imeilusat neidu, kes osutus Suurte Mägede Jumala nooremaks tütreks, keda kutsuti Puuõite Õitsemise Neitsiks. Mägede Jumalal oli aga ka vanem tütar – Kaljude Igikestvuse Neitsi, kes polnud sugugi nii ilus kui noorem õde. Kui Ninigi kosja läks, pakkus isa talle vanemat tütart, kuid Ninigi nõudis ainult nooremat. Seepeale hüüdis vihane vanem õde:”Kui sa oleksid valinud minu, oleksid sinu lapsed elanud maa peal kaua. Aga et sa valisid mu õe, siis ka sinu lapsed surevad sama ruttu kui puude õied ära õitsevad ning puna minu õe palgeilt kaob.”
Üheks budistliku alusega jumalanna näiteks on väga populaarne Halastuse jumalanna Kannon, keda peetakse vabatahtlikult nirvanast loobunud Täiusliku ümbersünniks maa peal, et aidata inimesi. Teda kujutatakse ka üheteistnäolisena ja tuhandekäelisena, igas käes mingi ese armastuse ja kaastunde märgiks. Tema on jaapanlaste Madonna.

Palju sarnaseid jooni Kannoniga on laste kaitsejumalal Dzidzo´l. Dzidzo on nii budistlik kui jaapani jumal. Tema kaitseb, lohutab ja rahustab emasid, kes on kaotanud lapsed ning hoolitseb surnud laste hingede eest. Tema on naeratuste ja pikkade käiste jumal, kurjade vaimude vaenlane ja jumal, kes on võimeline ravima lapse kaotanud ema südamehaavu. Me räägime sageli, et kõik jõed viivad merre. Jaapani naise jaoks, kelle laps lebab surnuaial, suunavad kõik jõed oma hõbedased vood paika, kus istub lõpmatult kannatlik ja lõpmatult hea Dzidzo. Sellepärast naised, kellel on laps surnud, kirjutavad väikestele paberitele palveid ja saadavad need jõeveega Suure Isa ja Ema poole, et see vastaks nende palvetele armastava naeratusega”.