Vaktsiin ja vaktsineerimine

Vaktsineerimise eesmärk on kogu elanikkonna või teatud riskirühma kaitsmine tähtsamate nakkushaiguste eest.

Selleks, et aru saada täpselt, mis toimub vaktsineerimise ajal meie organismis, peame selgeks tegema (klikka oranži peal!)

• inimese vere koostise ,
  
• erinevate verekomponentide ülesanded ( eriti valgeverelibled ),
• mis on immuunsus?
• organismi kaitsevõime barjäärid
• ja kuidas tugevdada oma immuunsust?

Vaktsiiniga viiakse organismi viiruse osiseid ja need kutsuvad organismi enda immuunsüsteemis esile antikehade väljatöötamise. Need antikehad on mõeldud ühe konkreetse viiruse vastu. Organismis tekib nn. immuunmälu - kui mõne aja pärast tõesti juhtub, et inimene nakatub viirusega, siis tema immuunsüsteem tunneb viiruse ära ja on kohe valmis välja töötama mitmesuguseid kaitsebarjääre just selle viiruse vastu.

Lisaks loe, mis toimub meie organismis siit.

Vaktsineerimise probleemid:

• Täielikku kaitset kõikidele pole võimalik tagada.
• Võimalikud on vaktsineerimiste kõrvaltoimed, kuid elanikkonna immuniseerimisest tulenev kasu ületab alati selle puudused.

Kõrvaltoimed:

• sagedasem on punetus, süstekoha hellus ( aseta vaktsineerimiskohale nt. mähis, );
• üldreaktsioonina võib avalduda palavik, sügelev nahalööve, ka lapse ärritunud olek.
  

Edasi tuleb jälgida vaktsineeritu seisundit, mõnel võib tekkida ülitundlikkus antibakteriaalsete ravimite, kanamuna või vaktsiinikomponentide
suhtes.