Salmonelloosi ja kõhutüüfuse tekitajad

Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt.

• Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on bakter Salmonella enteritidis (vasakul fotol).
  

• Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi (paremal fotol)

• Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke.

• Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga.
• Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad.
• Samuti hiired ja rotid kodudes on nakkuste kandjaks.
• Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud.
• Ohtlik on toores ja läbiküpsetamata linnuliha, munad (bakter ei ela nende sees, vaid kandub üle hügieenitingimuste eiramisega).
  
• Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees.

Kõhutüüfuse tähtsad nakkusallikad on:

• Koorikloomad saastunud veekogudest.
• Saastunud toored puu- ja köögiviljad.
• Saastunud piim ja piimatooted.
• Saastunud veeallikad.

• Inimesed võivad nakkust edasi anda senikaua, kuni bakterid on nende organismis.
• Umbes 10% ravimata patsientidest eritab baktereid kuni 3 kuud, samal ajal kui 2-5% ravimata patsientidest jääb püsivateks bakterikandjateks.