Lassa palavik
- Lassa on äge hemorraagiline viiruspalavik (võib viia raske verejooksuni).
- On endeemiliselt levinud Lääne-Aafrika maades.
- Reisijad toovad Euroopasse: näiteks Ühendkuningriiki aastatel 1971- 2003.a. 10 juhtu ja 2009.a. – 1 juhtum.
- Lassa palaviku tekitaja on lassa viirus.
- Looduses on lassa viiruse kandjateks Mastomys liiki kuuluvad rotid, kes eritavad viirust uriini ja väljaheitega väliskeskkonda.
- Inimesele on nakkusallikaks tavaliselt nakatunud/haige inimene.
-
Viirused levivad inimeselt-inimesele haige vere, uriini, rooja, sülje või mehe seemnevedelikuga. Inimene võib nakatuda ka roti uriini või roojaga kokkupuutumisel.
- Inkubatsiooniperiood 3-21 päeva (keskmiselt 7-10 päeva).
- Hospitaliseeritud raske haigusvormiga haigetest sureb 15-20%.
- Uurimismaterjaliks on vere- või uriiniproov. Kliiniline diagnostika on keerukas, sest meie tervishoiutöötajatele on see tundmatu nakkushaigus, mille haigusnähud sarnanevad algstaadiumis kõhutüüfuse ja malaariaga.
- Haigega kokku puutunud isikuid jälgitakse (mõõdetakse temperatuuri, jälgitakse haigusnähtude ilmumist) 21 päeva jooksul alates viimasest teada olevast kokkupuutumise päevast.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0