• kirjalik infoauditi aruanne;
• suuline infoauditi tulemuste ja soovituste esitlus;
• auditi tulemuste esitlused ja tutvustused seminaridel, uudistelehtedes, intranetis jne

Enamlevinud meetod on kirjalik aruanne koos mõne teise enam levinud viisi, suulise ettekandega (või ettekannete seeriatega, sõltuvalt asutuse suurusest ja struktuurist).

Kirjutatud aruanne on reaalne auditi tulemus ja peab sisaldama detailset ülevaadet auditi eesmärkidest, ulatusest, tulemustest ja soovitustest. See peab näitama, kas auditi tulemused ühilduvad kokkulepitud põhimõtetega ettevõttes. Raport peab olema kirjutatud selgelt ja täpselt

Infoauditi aruanne peaks olema terviklik, täpne, objektiivne, veenev, selge ja sisutihe. Kuna aruanne ise peab selgitama, kuivõrd oluline on informatsioon ning selle korrektsus organisatsioonile, ei tohiks nimetatud dokument olla vastuolus info esitamise põhitõdedega.

Aruande struktuur:

• Sissejuhatus
• Põhitulemused
• Soovitused
• Lisad (terminite seletused, Intervjueeritud isikud, küsimustikud,
• seotud projektid jms)

Soovitused võivad puudutada nii inforessursse, informatsiooni kasutamist toetavaid teenuseid, infotehnoloogilist infrastruktuuri ja IT –vahendeid jms.

Soovituste arv peaks olema optimaalne ( tippjuhtkonnale pole vaja kümneid väikseid soovitusi, pigem silmas pidada, mis taseme otsuseid soovitused puudutavad). Soovitused peavad olema põhjendatud (viited aruande vastavatele osadele), seostatud organisatsiooni eesmärkidega, tuues välja riskid, mis kaasnevad juhul, kui neid soovitusi ei rakendata. Ära tuleb tuua soovituste elluviimisega kaasnevad kulud, rakendamise ajagraafik.

Millistele nõudmistele peaksid soovitused vastama:

• soovitused peaksid võtma arvesse kultuurilist, tehnilist ja tegevuslikku keskkonda ning olema praktilised.
• iga soovitusele peaks olema lisatud tegevuskava koos ajaraamide ja võimalike vahendite kulu äranäitamisega.
• soovituste osas peaks kindlasti olema ära näidatud see kasu, mida organisatsioon nende rakendamisel saab.
• soovitused moodustavad infoauditi aruande ühe osa.
• enne lõpliku aruande koostamist on mõistlik soovitusi testida peamiste huvigruppide peal. See võimaldab valestimõistmisi juba varakult avastada ja anda soovitused võimalikult fokuseeritult.