Infoauditi kavandamisel tuleb

• mõista oma organisatsiooni ning selle eesmärke;
• kindlaks määrata organisatsiooni info- ja teabeallikad  ning paiknemine;

Auditi kavast peab selguma auditi eesmärk, käsitletavad probleemid, lähtehüpoteesid, hindamiskriteeriumid, kasutatavad meetodid, läbiviijad ja nende kompetentsus. 

Kavandamise etapil tuleb:

1.    määratleda auditi ulatus ja  eesmärgid

2.    määrata auditi kriteeriumid 

3.    valida lähenemisviis andmekogumiseks

4.    kindlaks määrata vajaminevad ressursid

5.    koostada auditeerimismeeskond

Ulatuse määratlemine

Määratakse kindlaks  auditi ulatus ja eesmärgid –

-    kas auditeeritakse kogu organisatsiooni või selle mõnda osa ja
-    milliseid organisatsiooni funktsioone audit haarab.

Infoauditid võivad keskenduda näiteks teadaolevale probleemile, erilisele funktsionaalsele üksusele või eri tüüpi informatsioonile. Igal juhul peab olema määratletud ülesande ulatus ja selgitatud, kuidas määratleda/tõlgendada “informatsiooni “.

Infoauditit võib piiritleda füüsiliselt – otsustades, millised üksused organisatsioonist kaasatakse, ning millisele tasandile organisatsioonihierarhias auditiga keskendutakse, aga ka lähtudes kasutatavatest ressurssidest ( inimesed, kes auditit hakkavad läbi viima, aeg, raha, ekspertiisi piisavus – välisekspertide kasutamine jms).

Auditi jaoks andmete kogumisel peab võtma arvesse kõiki komponente, mis mõjutavad infovoogusid ja info kasutamist, kindlasti kuuluvad nende hulka tehnoloogiline infrastruktuur, organisatsiooni põhiprotsessid, organisatsioonikultuur ja kommunikatsioonistrateegiad.

Kuna valdkond on väga lai siis tagab infoauditi ulatuse  konkreetne määratlemine realistliku tasakaalu uuringuks olemasolevate vahendite, auditi eesmärkide ja nõutavate andmete vahel.


Auditi kriteeriumide kindlaksmääramine

Infoauditite puhul on kriteeriumid sageli sõnastatud faktiküsimustena, mis peavad kirjeldama või hindama situatsiooni ja võrdlema seda soovitava olukorraga, lähtudes organisatsiooni eesmärkidest. 

Kriteeriume, mille alusel olukorda hinnata, võib saada näiteks järgmistest allikatest:

• organisatsiooni tegevust reguleerivatest seadustest ja normidest;
• kõrgemalseisva organisatsiooni otsustest;
• erinevatest standarditest; 
  
• töötajate kogemustest ja väärtushinnangutest;
• sõltumatute ekspertide nõuannetest ja oskusteabest;
• uutest või tunnustatud teaduslikest andmetest;
• muudes samalaadsetes organisatsioonides kasutatud infoauditite kriteeriumidest ;
• infojuhtimist ja infoauditi teemat käsitlevast kirjandusest.

Kui organisatsiooni eesmärgid on selged, täpsed ning asjakohased, on ka infoauditi kriteeriume kerge määrata. Juhul, kui eesmärgid on ebamäärasemad, vastuolulised, tuleb kokku leppida, milliste kriteeriumide alusel tulemusi hinnata (nn. tervest mõistusest või parimast võrreldavast praktikast lähtudes või toetudes arutelule peamiste osaliste ja otsustajatega). Kriteeriumi peavad olema kasulikud, arusaadavad, vastuvõetavad organisatsioonile.

Metoodika kavandamine

Infoauditis võib kasutada mitmesuguseid sotsiaalteaduslikke andmekogumisviise: küsitlusi, intervjuusid, vaatlusi, dokumentide uuringut. Meetodite valimisel peab olema paindlik ja pragmaatiline, auditi kavandamise etapis pole alati otstarbekas lõplikult määrata kasutatavaid meetodeid. Auditi sihiks ja eesmärgiks on välja selgitada kuidas, millal ja miks isikud või grupid otsivad ning saavad kätte ja kasutavad informatsiooni. Meetodite valikul peab arvestama, et vähesed otsuste tegijad omavad selget ettekujutust oma infovajadustest.

Vajaminevate ressursside kindlakstegemine

Iga projekt vajab teatud vahendeid – inimesi, aega ja raha. Need tuleks enne auditi läbiviimist võimalikult täpselt määratleda.

Auditeerimismeeskonna koostamine

Võtmeküsimuseks on nn. audiitorite valik – oma organisatsioonist pärit audiitori (või auditit läbiviiva töögrupi) eeliseks on odavam hind, organisatsiooniga tuttav olemine, kuid võib puudu jääda asjatundlikkusest, objektiivsusest ja ajast, et koondada tähelepanu ülesandele. Auditi meeskonnas peavad olema erinevate oskustega inimesed, kes tulevad toime projekti juhtimise, intervjuude läbiviimise, andmeanalüüsiga jms
Sageli on kõige edukam sisemiste ja välimiste ekspertide-audiitorite sisendite kombineerimine, kus väljastpoolt organisatsiooni kaasatud inimesed täidavad auditi läbiviimisel  konsultantide funktsiooni.