Teisi klassikalisi värsivorme Euroopas
http://www.ut.ee/verse/index.php?&m=authors&aid=13&obj=poems&apid=996
Vanaprantsuse ballaadi vormis on kirjutatud Henrik Visnapuu "Ballaad peninukkidelle" (1927):
Ballaad peninukkidelle
Tõest uhkem käia peninuke rada
kui inimloom, kel õlul karunahk,
kui vendade häätahtlust kannatada,
mis elushinge sööb kui haisev pahk.
Kui inimsus on sööt, mis vajab puhk,
ning tõrvikuist jäänd järgi suitsvad tükid,
siis ära sest; kui elu tuim ja ahk,
peab olema kui uljad peninukid.
Siin kulda keedab ülbe mehe pada
ning inimsüda värvit tuhattahk,
üht elumeelist aetaks läbi kada.
Siin venna silmist kiirgab vihavahk,
juurvarreline roomab kunst kui võhk,
ning ainult vägevalle tolmab rukis.
Kas vara, hilja, kätte jõvvab lahk,
peab olema kui uljad peninukid.
Siin endine käib lilleline vada
ning endine on unenäo kahk.
Kuid ilmaäärel üles kuhjat jada
ning Tulija all kahiseb jo rahk.
Kord lõpeb ilman inimsea röhk.
Peab rohkem olema kui inimmükid,
kui lagipähe langeb põlev tuhk,
peab olema kui uljad peninukid.
KÕNETLUS
Oo, peninukid, teie särav sahk,
see kündku lahti küpsed aja kukid.
Et asjata ei sammuks meie pahk,
peab olema kui uljad peninukid.
http://www.ut.ee/verse/index.php?&m=authors&aid=17&obj=poems&apid=1653
(Hispaania) romanssi on Eestis matkinud Ain Kaalep:
Romansid don Quijotest, mis Cide Hamete Benengeli pühendas don Juan de Trillo, Dianogado Hertsogi õndsale mälestusele (katkend)
2
Raudrüütleid siiski on olnud
ja siiski olema saab,
sest samal arvul, kui sureb,
neid ilmale tuleb taas.
Üks langeb lahinguväljal,
verd purskamas värske haav,
suul võrratu nimi, mida
kannab ta südamedaam.
Teise kõrri viimse ohke
summutab silmuse aas,
kui võllast peab argumendiks
mõni kuningas või tsaar.
Kuid naeruga surnuks lüüa
ei saa neid mitte üks raas,
sest naeruväärsus ju ongi
kangelastegude kaal.
[- - -]
Rändrüütleid ikka on olnud,
neid teab iga ilmakaar.
Ei kuulu nendele miski.
On kõik nende pärismaa.
Muru, Karl (koost.) 1993. Sõnarine. Eesti luule antoloogia 3. köide. Tallinn: Eesti Raamat, lk 441.
Eestis on gaseele on kirjutanud Ain Kaalep:
1
Jalg vahel käigul seisatand on sääl,
kus lõpeb tee: ees lomp või land on sääl.
On päiksemaid, kus teed ei lõpegi:
kus lõpp näib vaid, ees kõrberand on sääl.
Nii vähe vett, nii palju avarust.
Türklannat laulud ülistand on sääl.
Tee põleb, aga pärale su viib:
kord juba puhand sul ju kand on sääl.
Mis rõõm tee lõpul öelda: selle tee
vaid oma tahe lõpetand on sääl!
Oh tõtta kaugustesse. Ain al-Qalb,
sest laulev, põlev Samarkand on sääl!
Muru, Karl (koost.) 1993. Sõnarine. Eesti luule antoloogia 3. köide. Tallinn: Eesti Raamat, lk 446.
Jaapani tankasid on eesti keelde tõlkinud Uku Masing: http://loterii.blogspot.com/2013/03/tankad-jaapani-luulet-uku-masingu.html
Jüri Üdi haiku esindab jaapani klassikalise luulevormi kasutust kaasaegses eesti luules:
jaapan on kaugel
eesti on kaugemal veel
ütlevad tuuled
Mäger, Mart 1980. Kõik siin maailmas. Valimik eesti haikusid. Tallinn: Eesti Raamat, lk 109.