STROOFIKA
Sonett on Euroopa levinuimaid kinnisvorme, mis koosneb 14 värsist. Nende värsside paigutusega on võimalik mängida ja nende paigutust ümber tõsta.
Itaalia ehk Petrarca soneti värsiskeem on 4+4+3+3, katräänide ehk nelikvärsside riimiskeem on abba abba või abab abab, tertsettide riimiskeem on cdc dcd või cde cde.
inglise ehk Shakespeare'i soneti värsiskeem on 4+4+4+2, katräänide riimiskeem on abab cdcd efef, kaksikvärsi riimiskeem on gg
prantsuse ehk Ronsard'i soneti värsiskeem on 4+4+3+3, katräänide riimiskeem on abba abba, tertsettide riimiskeem on ccd eed või ccd ede
Sonetipärg koosneb vähemalt 15 sonetist, iga luuletuse lõppvärss on järgmise soneti algusvärsiks. Sonetti siduvatest värssidest moodustatakse 15. ehk juhtsonett ehk magistraal, mis võib olla nii sonetipärja alguses kui ka lõpus.
Eleegiline distihhon on kaksikvärsivorm, mis koosneb heksameetrist (kuuest daktülisest värsijalast) ja pentameetrist (viiest daktülisest värsijalast).
Vanaprantsuse ballaad on lüürilise luuletuse vorm, mitte niivõrd lüroeepika žanr, mis koosneb kolmest oktetist ja ühest katräänist. Värsiskeem on ababbcbc ababbcbc ababbcbc bcbc, kogu luuletuses on kasutusel vaid 3 riimi. Esimese stroofi viimane värss kordub teiste stroofide viimase värsina ehk refräänina, mis sisaldab ühtlasi luuletuse põhiteemat või keskset kujundit.
(Hispaania) romansil on värsimõõduks 8-silbik, sageli jagunevad romansid katräänideks riimiskeemiga abcb dbeb fbgb.
Gaseel on idamaine värsivorm, mis koosneb 5-12 kaksikvärsist ehk beidist (idamaade luule algühik). Gaseeli riimiskeem on aa ba ca da ea... ning selles kujutati eeskätt armuelamusi.
Jaapani luulest on laenatud tanka ja haiku. Tanka koosneb 31 silbist, mis on paigutatud viide ritta, igas reas vastavalt 5,7,5,7,7 silpi, riim puudub. Tankast on tekkinud miniatuurne vorm haiku, mis koosneb kolmest reast ja 17 silbist, igas reas vastavalt 5,7,5 silpi, kindel värsimõõt ja riim puudub. Haiku on lüüriline ja vihjav luulevorm, mille peamiseks teemaks on looduse ja inimtunnete seos.
Värsside arvu järgi eristatakase järgmisi salme ehk stroofe:
kaksik ehk kaksikvärss ehk distihhon
kolmik ehk kolmikvärss ehk tertsett
nelik ehk nelikvärss ehk katrään
viisik ehk viisikvärss ehk kvint
kuuik ehk kuuikvärss ehk sekstett
Kirjandus
Merilai, Arne 2003. Luule poeetika. – Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus, Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 57–72; 81–88; 39–56; 73–80.
Neithal, Reet 1999. Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri.
Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat, lk 83–92; 168–172; 185–187; 206–235; 237–264.