FIGUURID JA TROOBID

Figuuride ehk lausekujundite abil saavutatakse kunstiline mõju eripärase lausestuse ja sõnastusega. Peamised sõnastusvõtted on mitmesugused kordused, retoorilised laused (küsimused, hüüatused jms), tähendusmängud.

Peamised lausekujundid on:
kordused (sõna, värss)
refrään
parallelism e. mõttekordus (eriti rahvaluules)
antitees e. vastuseade
gradatsioon e. astendus
retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus
ümbertõste e. inversioon
väljajätt e. ellips
lausekatkestus
lausehälve
sidesõnatus
sidesõnakus
sarnaste sõnade, tähenduste kuhjumine

Tähendusmängud:
kalambuur e. sõnamäng
paradoks e. vastuoksus
ristlause e. kiasm
siire e anžambmaan

Troopide ehk kõnekujundite abil suurendatakse ja rõhutatakse sõnade erilist tähenduslikkust ja kujundlikkust, mis on omane poeetilisele keelele.

Levinuimad kõnekujundid on:
epiteet
metafoor
võrdlus
isikustamine ehk personifikatsioon
metonüümia
pars pro toto (osa terviku asemel)
totum pro parte (tervik osa asemel)
perifraas e. ümberütlus
sümbol
allegooria e. mõistukõne
hüperbool e. poeetiline liialdus
litootes (meioos) e. poeetiline vähendus
oksüümoron e. vastandväljendus
iroonia e. pilkav teesklus

http://kirjandiabi.wordpress.com/tag/konekujundid/
http://e-ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/ilukirjandustekst/kne_ja_lausekujundid.html

Kirjandus

Merilai, Arne 2003. Luule poeetika. – Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus, Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 57–72; 81–88; 39–56; 73–80.

Põldmäe, Jaak 2002. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat, lk 83–92; 168–172; 185–187; 206–235; 237–264.