Idamaiseid klassikalisi värsivorme

Eestis on gaseele on kirjutanud Ain Kaalep:

1
Jalg vahel käigul seisatand on sääl,
kus lõpeb tee: ees lomp või land on sääl.

On päiksemaid, kus teed ei lõpegi:
kus lõpp näib vaid, ees kõrberand on sääl.

Nii vähe vett, nii palju avarust.
Türklannat laulud ülistand on sääl.

Tee põleb, aga pärale su viib:
kord juba puhand sul ju kand on sääl.

Mis rõõm tee lõpul öelda: selle tee
vaid oma tahe lõpetand on sääl!

Oh tõtta kaugustesse. Ain al-Qalb,
sest laulev, põlev Samarkand on sääl!

Muru, Karl (koost.) 1993. Sõnarine. Eesti luule antoloogia 3. köide. Tallinn: Eesti Raamat, lk 446.

Jüri Üdi haiku esindab jaapani klassikalise luulevormi kasutust kaasaegses eesti luules:

jaapan on kaugel
eesti on kaugemal veel
ütlevad tuuled

Mäger, Mart 1980. Kõik siin maailmas. Valimik eesti haikusid. Tallinn: Eesti Raamat, lk 109.