Rõhuline värsisüsteem

Rõhulises värsisüsteemis on korrastatud värsirõhkude arv.

NÄIDE 1

Gustav Suitsu luuletus "Sügise laul" on kirjutatud rõhulises värsisüsteemis, igas värsis on 4 värsirõhku, silpide arv on muutlik, kuid valdav on seejuures daktülilaadne mõõt:

Sügise laul

Hall on taevas ja must on maa

Sajab ja sajab lõpmata.

 

Udusse upuvad sihid kõik eel,

haige on süda ja väsinud meel.

  

Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks,

tuul selle udu kord laiali ajaks!

 

Ilm aga sumestub hääletu.

Sügisepäev jõuab õhtule ju.

 

Kuhu küll lõpeb rändaja tee?

Öö tuleb, pime ja pilkane.

 

Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks,

kui veel see öögi nii otsatu poleks?

NÄIDE 2

Henrik Visnapuu luuletus "Üle kodumäe" on kirjutatud silprõhulises värsisüsteemis, kuid värssides ei ole läbivalt ühtlast silbiarvu, kuid igas värsis on 3 värsirõhku, samas on selles näha ka daktüli (1. värss) ja anapesti (2. värss) kombineerimist:

Üle kodumäe kumera kupli
suviöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.

Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle.
Vaatavad armuga põlle
nurmed visaten rohelist rõngast.

Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivile kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
kaera pehmete sarviga puseb.

Maja vajunud rõõmsasse unne.
Muru pääl magavad rohun
isegi haldijad rahun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.

http://www.ut.ee/verse/index.php?&m=authors&aid=17&obj=poems&apid=1622