2.4 Visualiseerimise tingimused
Treeni nõuetele vastavas tegevuspaigas: Inimesed, kes oskavad väga hästi visualiseerimist kasutada, võivad seda kasutada peaaegu kõikjal. Algajal on parim harjutada visualiseerimist kohas, kus puuduvad häirivad tegurid. Mõnele inimesele meeldib harjutada visualiseerimist kodus enne magamaminekut, teisele riietusruumis vahetult enne võistluste algust ning kolmandale koolis vahetunni ajal või tööl puhkepausi ajal. Oskuste arenedes õpivad inimesed visualiseerimist kasutama ka tegelikes võistlustingimustes vaatamata tähelepanu häirivatele teguritele.
Lõdvestusoskus: Visualiseerimine, millele on eelnenud relaksatsioon, on palju efektiivsem, kui selle sooritamine ilma relaksatsioonita (Weinberg, Seaborne ja Jackson, 1981). Enne igat visualiseerimise sessiooni peaksid sportlased lõdvestuma: kasutama hingamistehnikaid, progresseruvat relaksatsiooni või mõnda muud relaksatsioonitehnikat. Lõdvestunud olek on oluline kahel põhjusel: see laseb inimesel unustada argipäeva mured ja kogu keskendumine koondub ülesande sooritamisele ning relaksatsiooni kasutamise tulemusel kasutatakse palju võimsamat visualiseerimist, kuna puudub nn. võistlusmoment teiste stiimulitega.
Realistlik lähenemine: Mõnedel sportlastel puudub usk visualiseerimise toimesse ja nende arvates on ainus viis tippu jõuda läbi raskete füüsiliste treeningute. Nad on visualiseerimise suhtes skeptilised, ega usu, et oskuste visualiseerimine võib aidata parandada nende tulemusi. Selline negatiivne mõtlemine ja kahtlemine kahjustavad visualiseerimise efektiivsust. Teine äärmus seisneb arvamuses, nagu oleks visualiseerimine võlurohi, mis muudab inimesed selliseks, nagu nad olla soovivad. Tõde on vahepeal ja seisneb selles, et visualiseerimise ainult süstemaatiline kasutamine aitab kaasa selle oskuse efektiivsusele, rakendades seda loomulikult koos füüsilise treeninguga reaalsetes tingimustes.
Elav ja ere ettekujutus: Visualiseerimise kasutamine seoses oskuse parandamisega eeldab kõikide meelte kasutamist ja sellise tunnetuse loomist, nagu toimuks tegevus reaalselt. Paljud olümpial osalevad võistkonnad külastavad võistlusareene mitmeid kuid enne tegeliku võistluse algust, et oleks võimalik visualiseerida end selles paigas võistlemas – teades võistluspaiga värve, asetust, konstruktsiooni ja tribüüne. Ka visualiseerimine asendis, mis on iseloomulik oskuste rakendamisele tegelikkuses, aitab kaasa visualiseerimise elavamaks muutmisele. Näiteks mugavas lamamisasendis värava löömist visualiseerides asemel on jalgpalluritel seda efektiivsem teha reaalsele olukorrale võimalikult lähedastes tingimustes ja asendis – seega väljakul olles. Oluline on õppida visualiseerima nii kinnisilmi kui ka lahtiste silmadega.
Positiivne resultaat: Keskendu positiivsetele lõpptulemustele, sellistele nagu värava saavutamine, ravivõimlemistunni läbimine või mistahes eesmärkide täitmine. Paljud sportlased visualiseerivad vaid oskuse teostamist, mitte lõpptulemust, või vastupidi. Sportlased peavad olema võimelised tunnetama liigutusi, kontrollima kujutlust ja nägema soovitud lõpptulemust.
Videosalvestused: Paljud sportlased suudavad visualiseerida oma võistkonnakaaslasi või sagedasi vastaseid, kuid neil on probleeme enda visualiseerimisega. Selle põhjuseks on see, et on raske kujutleda midagi, mida nad pole kunagi näinud. Filmida sportlasi on soovitav siis, kui nad treenivad (tavaliselt konsulteeritakse selleks treeneri või sportlasega), et tuvastada täiuslikud või peaaegu täiuslikud sooritused. Teine moodus, kuidas kasutada videot, on teha sportlastest nende tipphetkede video, kus nad võistlevad eriti hästi. See on hea kahel põhjusel. Esiteks selleks, et tõsta oma kindlustunnet ja motivatsiooni ja teiseks selleks, et suurendada visualiseerimise selgust ja elavust. Kasutada tuleb kõige rohkem informatsiooni pakkuvaid variante oma oskuste visualiseerimisel (Holmes ja Collins, 2001), kusjuures video-audio kanalitel põhinev informatsioon omab selles osas määravat tähtsust (Smith ja Holmes, 2004).
Vigade ennetamine: Visualiseerimist saab kasutada enda ettevalmistamisel võimalikuks vea ilmnemiseks ning sellega edukaks toimetulekuks. Kui ilmneb mingi kindel eksimus või viga, soovitatakse järgmist: esiteks püüa visualiseerida seda viga ning tee selgeks õige variant. Seejärel püüa visualiseerida, kuidas sa seda oskust õigesti sooritad. Korda kujutluspilti õigest sooritusest mitmeid kordi ja alusta kohe ka õige soorituse harjutamist tegelikes tingimustes.
Vilumuse ja kujutluse ajaline vastavus: see tähendab seda, et oskust peab kujutlema täpselt nii kaua, kui kaua see reaalselt tehes aega võtab. Vastasel juhul võivad visualiseeritava vilumuse ajalised parameetrid sattuda vastuollu tegeliku soorituse ajaliste parameetritega. Robertson et al. (2002) on pakkunud välja mitmeid harjutusi, et aidata determineerida visualiseerimise vastavust reaalajas toimunud tegevusele.