Visualiseerimise mudel spordis

2.2 Visualiseerimise funktsioonid

Paivio (1985) järgi on visualiseerimine kas motiveeriv või kognitiivne ning mõlemad võivad olla orienteeritud kas üldisele või spetsiifilisele tegevusele (joonis 1). Motiveeriv spetsiifiline külg tähendab seda, et visualiseeritakse näiteks konkreetseid eesmärke ja sellega seotud tegevust koos võistluse võitmisega ja auhinna vastuvõtmist pärast võidukat esinemist (Martin, Moritz ja Hall, 1999). Motiveeriv üldine külg jaguneb kaheks: motiveeriv üldine-arendav ja motiveeriv üldine-erutusega seotud visualiseerimine. Visualiseerides head ja enesekindlat esinemist tähendab visualiseerimist üldine-arendav kategoorias. Kui aga kasutada visualiseerimist erutustaseme tõstmiseks (Caudill, Weinberg ja Jackson, 1983; Munroe jt, 2002) või lõdvestamiseks (Page, Sime ja Nordell, 1999), on tegemist üldine-erutus kategooriaga. Kognitiivne spetsiifiline visualiseerimine tähendab spetsiifiliste motoorsete oskuste visualiseerimist. Seda tüüpi visualiseerimist kasutatakse kõige rohkem eesmärgiga parandada oma liigutusvilumusi. Kognitiivne üldine visualiseerimine tähendab mänguplaanide läbiharjutamist, võistlusstrateegiate ja spetsiifilise taktika harjutamist. Käesoleval ajal jagatakse kognitiivne üldine visualiseerimine kaheks: strateegia loomine ja strateegia täideviimine.

Joonis 1. Motiveeriva ja kognitiivse visualiseerimise funktsioonid.