2.1 Visualiseerimise allikad
Visualiseerimisest tuleneva efekti tekkimise võimalikkust näitavad järgmised allikad.
Psühhoneuromuskulaarne teooria (W.B. Carpenter 1894)
Psühhoneuromuskulaarse teooria olemus seisneb selles, et “plaan” ükskõik millise liigutuse sooritamiseks saab alguse kesknärvisüsteemist. Elektromüograafilised uuringud näitavad, et mingi liigutuse või tegevuse mõttes sooritamisega kaasneb vastavas liigutuses või tegevuses osalevate lihaste elektriline aktiivsus, mis tuleneb lihaste mikrokontraktsioonidest. Vaatamata sellele, kas liigutus või tegevus leiab teostust või mitte, on närviteed aktiveerunud ja see võimaldab vastavate närviimpulsside kordumise tagajärjel tekkinud kogemuse arvelt tegeliku olukorra ilmnemisel kvaliteetsemat sooritust.
Sümbolite teooria (R.S. Sackett 1934)
Sümbolite teooria olemus seisneb selles, et kõikidest tegevustest jääb kesknärvisüsteemi nn engram ehk jälg. Mälus oleva informatsiooni põhjal erinevate liikumiste, liigutuste ja kohamuutuste mõttes paljukordne ettekujutamine ehk nn “läbimängimine” võimaldab kvaliteetsemalt vastavaid mälujälgi nii (a) meelde jätta, (b) säilitada kui ka (c) kiiremini leida vastava olukorra ilmnemisel ja reageerida adekvaatselt õige lahenduse leidmise abil tegelikes tingimustes.
Bioinformatsiooniline teooria (Lang, 1979)
Bioinformatsiooniline teooria põhineb eeldusel, et kujutlus on ajju salvestatud funktsionaalselt organiseeritud võrk kogemustest ning see mudel käivitub visualiseerides analoogilist situatsiooni nii selle osade kui ka terviku kaudu. Situatsiooni üksikute omaduste visualiseerimine võib põhjustada selle olukorra tervikliku kujutluse, nagu ka situatsiooni kui terviku visualiseerimine võib põhjustada selle üksikute osade põhjal mingi konkreetse tegevuse komponendi käivitamise kujutluses, millega on omakorda seotud ka vastavad füsioloogilised muutused organismis.
Kolmekordse koodi teooria (Ahsen 1984)
Kolmekordse koodi teooria toob esile kolme olulise teguri mõju visualiseerimises. Esimene tegur on kujutlus, mis visualiseerimise kaudu esindab välismaailma ja selle objektide adekvaatsust, olles oma olemuselt sarnane reaalsusega. Teine tegur on somaatiline reageering: visualiseerimine peegeldub keha psühhofüsiloogilistes muutustes. Kolmas tegur on tähenduse mõju. Vastavalt kolmekordse koodi teooriale sõltub visualiseerimise tähendus inimesest. Sama visualiseerimise juhend ei põhjusta kunagi samasugust mõju kõigile inimestele (näit. medali võitmise visualiseerimine võib põjustada hirmu raske töö ees või hoopis motiveerida rasket tööd tegema).