5. Riskid

Riskide all mõeldakse olukordi, kus visualiseerimine võib kasu asemel kahju tuua ning seettõttu tuleks neid olukordi väga hoolikalt käsitleda:

Visualiseerimise kasutamine ei asenda tegelikku reaalset treeningut. Visualiseerimine ainult toetab reaalset treeningut. Samal ajal, vigastatud, kurnatud või ületreenitud sportlane peaks visualiseerimist kasutama sunnitud treeningpauside ajal ka siis, kui reaalseid treeninguid ei toimu.

Pinge vältimine. Vältida tuleks olukordade visualiseerimist, mis tekitavad liialt ärevust.

Olulise kindlakstegemine. Visualiseerimine, mis suunab tähelepanu ebaolulistele faktoritele, ei paranda esinemist.

Mõtete kontrolli oskus. Visualiseerimine siis, kui ei suudeta veel kontrollida oma kujutlusi, võib viia halva esinemise või vigase soorituse visualiseerimiseni.

Moraalne küpsus. Tuleb vältida olukorda, et visualiseerimine muudab sportlase põhjendamatult liiga enesekindlaks või ülbeks ja upsakaks.

Enesekindlus. Nordin ja Cumming (2005), leidsid, et halva esinemise visualiseerimisel oli negatiivne mõju enesekindlusele. Samal ajal Callow ja Waters (2005) leidsid, et visualiseerimise kasutamine, mis on seotud jõu ja pingutuste suuruse tunnetusega võistlustel, parandas sportlikku enesekindlust.

Inimese sisemaailm. Visualiseerimise efekt sõltub sportlase individuaalsetest omadustest. Näiteks võib inimene tajuda OM kuldmedali kaelariputamist mitte motiveerivalt vaid hoopis hirmutavalt, sest see sisaldab survet võita (Short ja Short, 2005).

Reaalajas soorituse tegemine. Visualiseerimisega tegeleb teadvustamatult iga sportlane kui ta mõtleb enda esinemise peale. Risk tekib aga juhul, kui ettekujutatavat tehnikaelementi ei sooritata mõttes reaalajas toimuvale vastavalt, vaid kiiremini, arvates ekslikult, et mida selgemaks on tehnikaelement/tegevus meile saanud, seda kiiremini võiksime seda mõttes ette kujutada.