Funktsionaalsete süsteemide teooria
1.3. Staadiumid "tegevuse resultaat" ja "resultaati parameetrid"
Staadiumite "tegevuse resultaat" ja "resultaati parameetrid" ülesanne on eluks vajalike kohanemisresultaatide saavutamise seisukohast informatsiooni (k)andmine tegevusresultaadi aktseptori staadiumisse. Iga käitumisakt tagatakse teatud funktsionaalse süsteemi kõikide sõlmstaadiumite koostöö tagajärjel. Seega iseloomustavad parameetrid tegevuse resultaatidest ja organismi sisekeskkonna vajadustest mitte ainult ühe organi tegevust, vaid organismi seisundit terviklikult ehk integraalselt. Nii ei ole näiteks kehatemperatuuri tegelikuks põhjuseks naha temperatuur ega pulsi sageduse põhjuseks südame töö kiirus, vaid nendes näitajates peegeldub integraalselt organismi seisund vastavalt funktsionaalsetesse süsteemidesse ühinenud organitele ja protsessidele. Analoogiliselt peegeldub organismi seisund kontsentreerumisvõimes, sõltudes väsimusest, tervislikust seisundist jt põhjustest.
Funktsionaalsete süsteemide teooriast lähtudes on integraalselt inimese käitumisakte kirjeldavatest teooriatest saadud viimase viiekümne aasta jooksul kõige järjekindlamalt praktikas kontrollitavaid tulemusi organismi tsentraalsete regulatsioonimehhanismide kohta (Sudakov, 1980, 1987). Funktsionaalsete süsteemide teooria sõlmstaadiumites toimuvate protsesside alusel tekkiva ennetava peegelduse mehhanism on suure tõenäosusega peamiseks substraadiks kognitiivsete võimete arendamisel. Protsess ennetava peegelduse kujunemiseks toimub antitsipatsiooni ehk “ettenägemise psühhofüsioloogilise aparaadi” tasandite kaudu.
2. Närvisüsteemi II järku omadused
Närvisüsteemi omaduste kirjeldamine klassikalisest refleksiteooriast lähtudes on viinud olukorrani, kus inimese närvisüsteemi omaduste määramiseks on vaja hinnata üle saja omaduse. Samal ajal närvisüsteemi II järku omaduste määramine tuleneb funktsionaalsete süsteemide teooriast ja põhineb erinevustele funktsionaalsete süsteemide arhitektoonikat moodustavates hüpoteetiliste sõlmstaadiumite omadustes (Rusalov, 1979). See tähendab, et reaktsiooniaja lahutamisega otsuse vastuvõtmisele kulunud koguajast arvatakse esiteks maha aeg, mis kulub ärritaja välise energia muundumiseks närviimpulssideks. Teiseks kaasneb RA lahutamisega motoorset komponenti iseloomustava aja mahaarvamine (närviimpulsside liikumise aeg kuni tegevuse sooritamiseni). Saadud otsuse vastuvõtmise kiirust iseloomustav aeg tegevusresultaadi aktseptoris koos otsuse täpsusega annavadki ühe lähenemisvõimaluse holistilise/integraalsete ehk närvisüsteemi II järku omaduste uurimiseks.